"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7594
ETF7594 "Kultuurilise autokommunikatsiooni tüpoloogia (1.01.2008−31.12.2011)", Peeter Torop, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
ETF7594
Kultuurilise autokommunikatsiooni tüpoloogia
Typology of cultural autocommunication
1.01.2008
31.12.2011
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.1. FilosoofiaH120 Süstemaatiline filosoofia, eetika, esteetika, metafüüsika, epistemoloogia, ideolooogia 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskondkoordinaator01.01.2008−31.12.2011
PerioodSumma
01.01.2008−31.12.2008216 000,00 EEK (13 804,92 EUR)
01.01.2009−31.12.2009207 360,00 EEK (13 252,72 EUR)
01.01.2010−31.12.2010207 360,00 EEK (13 252,72 EUR)
01.01.2011−31.12.201113 252,80 EUR
53 563,16 EUR

Projekt „Kultuurilise autokommunikatsiooni tüpoloogia“ lähtub transdistsiplinaarsest metodoloogiast, mis võimaldab säilitada distsiplinaarseid identiteete ja saavutada sisuline komplementaarsus tõlketeaduse, kultuurisemiootika, kultuuriteooria ja filmiteooria vahel. Projekti keskendub kompleksse kultuurianalüüsi uute võimaluste väljatöötamisele, uudse metodoloogilise toe pakkumisele teistele kultuuriloo ja –teooria valdkonnas tegutsevatele teadlastele ja uuele lähenemisele. Teoreetiliseks aluseks on liikumine kommunikatsiooniprotsesside analüüsilt nende mõistmise suunas autokommunikatiivse kompleksina. Autokommunikatiivsel tasandil on kultuur analüüsitav süsteemina, mis enda kirjeldamiseks ise sobivaid kirjelduskeeli otsib. Autokommunikatiivsena püüab kultuur informatsiooni hulka endas kasvatada, selle kvaliteeti tõsta ja selle läbi iseennast muuta. Sõltuvalt kirjelduskeelte valikust saab rääkida mnemoonilisest ja kreatiivsest autokommunikatsioonist. Kultuurilise autokommunikatsiooni tasandil on kultuuri kergemini analüüsitav komplekssena ning kõiki temas toimuvaid loomis- ja vahendamismehhanisme on võimalik tüpologiseerida. Projektis taotletava tüpoloogia aluseks on süntees ternaarse tõlkemudeli (interlingvistilise, intralingvistilise ja intersemiootilise tõlke simultaansuse) ja totaaltõlke kontseptsiooni (tekstilise, in- ja intertekstilise, metatekstilise ning ekstratekstilise tõlketegevuse) vahel. Sünteesi tulemusena on võimalik liikuda tõlke- ja tõlgendamistegevuse analüüsi käigus kommunikatsioonitasandilt autokommunikatsiooni tasandile ja kontseptualiseerida omade ja võõraste tekstide käitumine kultuuris kui kompleksse kultuurianalüüsi oluline aspekt ja luua nii teoreetiline kui Eesti kultuurisituatsioonist lähtuv empiiriline tüpoloogia kultuurilise autokommunikatiivsuse mõistmiseks. Materjaliks on tõlkeraamatute struktuuri ja retseptsiooni analüüs ja kõrvutavalt eesti kirjanduse ekraniseeringute ning nende retseptsiooni analüüs.
The project “The typology of cultural autocommunication” proceeds from transdisciplinary methodology that enables to maintain disciplinary identities as well as achieve actual complementarity between translation studies, cultural semiotics, cultural theory, and film theory. The project focuses on developing new possibilities of complex cultural analysis, on proposing novel methodological support to other researchers active in the field of cultural history and theory as well as a new approach. The theoretical basis for the project is the proceeding from analysing communication processes towards regarding these as an autocommunicative complex. On the autocomunicative level, culture is analysable as a system that searches for suitable description languages in order to describe itself. Being autocommunicative, culture tries to increase the quantity of information in itself, to raise its quality and to change itself through this. Depending on the choice of description languages it is possible to speak of either mnemonic or creative autocommunication. On the level of cultural autocommunication, culture is better analysable as a complex and it is possible to typologise all the creative and mediating processes that take place within culture. The basis for the typology proposed in the project is a synthesis between a ternary translation model (simultaneity of intralingual, interlingual and intersemiotic translation) and the concept of total translation (textual, in- and intertextual, metatextual and extratextual translation activity). As a result of the synthesis it will be possible to proceed, in the course of analyzing translation and interpreting activity, from the level of communication to the level of autocommunication and to conceptualize, as an important aspect of complex cultural analysis, the behavior of the “own” and the “alien” texts in culture and to create an empirical typology for understanding cultural autocommunicativity, the typology being both theoretical as well as based on the Estonian cultural situation. The material for research is provided by the analysis of the structure of translated books and by the analysis of screen versions of Estonian literature and their reception.