See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Sihtfinantseerimine" projekt SF0130018s11
SF0130018s11 (SF0130018s11) "Eesti rahvastiku nüüdisareng: põhisuundumused, tegurid ja ühiskonnamõju (1.01.2011−31.12.2016)", Allan Puur, Tallinna Ülikool, Eesti Demograafia Instituut.
SF0130018s11
Eesti rahvastiku nüüdisareng: põhisuundumused, tegurid ja ühiskonnamõju
Contemporary demographic development in Estonia: main trends, underlying factors and societal impact
1.01.2011
31.12.2016
Teadus- ja arendusprojekt
Sihtfinantseerimine
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS250 Demograafia5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.100,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikool, Eesti Demograafia Instituutkoordinaator01.01.2011−31.12.2016
PerioodSumma
01.01.2011−31.12.2011104 460,00 EUR
01.01.2012−31.12.2012109 550,00 EUR
01.01.2013−31.12.2013109 550,00 EUR
01.01.2014−31.12.2014109 550,00 EUR
01.01.2015−31.12.2015109 550,00 EUR
01.01.2016−31.12.2016109 550,00 EUR
652 210,00 EUR

Projekti eesmärgiks on Eesti rahvastikuarengu nüüdissuundumuste, nende aluseks olevate tegurite ning ühiskonnamõju analüüs ja mõtestamine. Lähtekohaks on teise demograafilise ülemineku teooria, mida täiendab arusaam rahvastikuarengu variantide mitmesusest, sh kontekstuaalsete mõjurite ja rajasõltuvuse tulemina. Empiirilises osas käsitletakse esiteks sündimust, mis demograafilistest alusprotsessidest on taasterezhiimi kujunemisel määrav. Teiseks käsitletakse rahvastiku vananemist, mis realiseerib rahvastikumuutuste sotsiaalset ja majanduslikku mõju. Mõlemas vallas on Eestis toimunud olulised muutused, mille sisu mõistmisele projekt pürgib. Töö tugineb pikaajalisele andmeloomele, millele lisandub uudne registripõhine materjal, 2011 loendus ja võrdlusuuring SHARE-Eesti. Rakendatakse kaasaegseid uurimismeetodeid, sh sündmusloolist ja mitmetasandilist analüüsi. Projekti kaudu osaleb Eesti rahvastikuteadus erialadiskussioonis ja ühiskonna jätkusuutlikkust toetavate poliitikate arendamisel.
The project will analyse contemporary demographic trends in Estonia, their underlying factors and societal impacts. The study is guided by the concept of the Second Demographic Transition in its multiple variants, shaped by contextual influences and path dependency. The first focus of empirical analyses is fertility that plays a decisive role in setting the contemporary demographic regime. The second focus is ageing, which channels the social and economic impacts of demographic change. In both domains, Estonia has witnessed extensive transformations, and the project seeks for better understanding them. The research will be based on census, vital statistics and survey data, complemented by an innovative register-based dataset, the 2011 census and SHARE-Estonia. The project will employ modern research methods, including event history and multi-level analysis. Through planned analyses, Estonian scholars contribute to current debates in the demographic discipline and policy formulation.
Sihtteema „Eesti rahvastiku nüüdisareng: põhisuundumused, tegurid ja ühiskonnamõju“ kuulub alusuuringute hulka. Teema käsitles põlvkondade vaheldumise kaudu toimuvat rahvastikutaastet tänapäeva Eestis, pikemaajaliste trendide kontekstis ja riikidevahelises võrdlusvaates. Teema üldiseks eesmärgiks oli Eestis 21. sajandi teiseks kümnendiks kujunenud rahvastikuolukorra, selle põhjuste ja tagajärgede mõtestamine. Uurimistöö teoreetiliseks lähtekohaks oli teise demograafilise ülemineku käsitlus, mis näeb rahvastikumuutuste allikat struktuursete, kultuuriliste, ajalooliste ja tehnoloogiliste tegurite riigispetsiifilises põimingus. Rahvastikuprotsesside lõikes jagunesid analüüsid kahe põhisuuna vahel. Esimene suund käsitles sündimust ja pereprotsesse, mille dünaamika on määrav Eesti pikaajalise demograafilise väljavaate kujunemisel. Teise suuna fookuses oli rahvastikuvananemine oma mitmesuguste aspektidega, mille kaudu realiseerub suur osa nüüdisaja rahvastikumuutuste mõjust ühiskonnale. Sündimuse ja pereprotsesside osas andsid tulemused tuge oletusele, et Eesti rahvastikutaaste on liikunud suurema kestlikkuse poole. Siiski näitab koostatud prognoos, et asetleidnud positiivsetest nihetest rahvastikukao peatamiseks ei piisa. Vanemaealiste puhul nähtub tulemustest edukas pensioniea tõusuga kohanemine, murekohtadena aga kehv terviseseisund ja vähene heaolu. Teemaga seonduvalt on mitmekülgselt arendatud rahvastikuteaduse andmealust (SHARE paneelküsitlus, loendus- ja registriandmete arendustöö). Teema tegevused olid integreeritud mitme rahvusvahelise koostööprojektiga (Families and Societies jt). Tulemusi kajastab mitukümmend artiklit kõrgetasemelistes teadusajakirjades, kaks Eesti-keskset analüütilist kogumikku ja hulk muid publikatsioone. Teema tulemusi on kasutatud riigiasutuste poolt (perepoliitika roheline raamat, 2020. aasta rahvaloenduse ettevalmistus, Riigikontrolli analüüsid jm). Teemaga seonduvalt kaitsti kolm doktoritööd, peatselt järgneb neljanda töö kaitsmine.