Meil Eestis nii transpordil kui ka näiteks põlevkivielektri tootmisel paiskuvad õhku
gaasilised saastekomponendid, aga ka peenikesed tahked osakesed, mis moodustavad nn. tehnogeense aerosooli. Mis võib toimuda Narva Elektrijaamadest tolmpõletuse protsessil atmosfääri paiskuva tuhaga looduses, andis vastuse mudelkatse hiigelsuures katsekambris Selgus, et kõige peenem ja ühtlasi tervisele kõige ohtlikum peentolmu fraktsioon on õhus kõige püsivam ja soodsatel tingimustel võib kanduda saasteallikast küllaltki kaugele. Kuna juba mitmed aastad toodetakse elektrit uut tüüpi kateldes, uudset, nn. tsirkuleeriva keeviht (CFB) tehnoloogiat kasutades, siis katsete tsükkel keskendus CFB tuha saatusele atmosfäärses õhus.
Teataval määral ootamatu oli, et CFB tuha peenemad osakesed koaguleerusid omavahel ning tekkis teiste omadustega aerosool, kui vahetult peale tuha õhkupaiskamist. Peamised tulemused selguvad aga saadud materjali igakülgsel töötlemisel.