See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF6992
ETF6992 "Lääne-Eesti hilisjääaja magnetostratigraafia ja regionaalne korrelatsioon (1.01.2007−31.12.2010)", Tiit Hang, Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond.
ETF6992
Lääne-Eesti hilisjääaja magnetostratigraafia ja regionaalne korrelatsioon
Late Weichselian magnetostratigraphy for western Estonia and possible regional correlations
1.01.2007
31.12.2010
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedT510 Kronoloogia, vanusemääramise tehnoloogia1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskondkoordinaator01.01.2007−31.12.2007
Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituutkoordinaator01.01.2008−31.12.2010
Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskondkoordinaator01.01.2008−31.12.2010
PerioodSumma
01.01.2007−31.12.2007140 400,00 EEK (8 973,20 EUR)
01.01.2008−31.12.2008140 400,00 EEK (8 973,20 EUR)
01.01.2009−31.12.2009134 784,00 EEK (8 614,27 EUR)
01.01.2010−31.12.2010134 784,00 EEK (8 614,27 EUR)
35 174,94 EUR

Oluliseks hilisjääaja paleogeograafiliseks sündmuseks oli ulatuslike proglatsiaalsete veekogude kujunemine taanduva liustikuserva ees. Jääjärvelises settimiskeskkonnas kujunesid pika aja jooksul aastakihilised setted, kuhu talletunud paleogeograafiline informatsioon on oluliseks allikaks hilisjääaja geo- ja kliimasündmuste kirjeldamisel. Hilisjääaegsete veekogude paleogeograafia ja setete vanuse mudelite loomisel on põhiliseks raskuseks olnud dateeringute vähesus setete vähese orgaanikasisalduse ja dateerimismeetodite puudulikkuse tõttu. See on andnud tõuke sündmusstratigraafia arengule, kus setetes talletunud geosündmusi üritatakse erinevate korrelatsioonimeetodite ja ulatuslike reeperhorisontide kaudu siduda Gröönimaa jääsüdamiku sündmusstratigraafiaga (Björck et al, 1998; Lowe et al. 2001). Üheks oluliseks korrelatsioonimeetodiks, mida on kasutatud raskestidateeritavate jääjärveliste setete kaudseks dateerimiseks, on magnetiline. Meetod põhineb setetes indutseeritud loodusliku jääkmagnetiseerituse intensiivsuse ning suuna mõõtmisel. Meetodi kasutamisel mineraalsetes setetes esinevad probleemid, mis on seotud põhjareljeefi ning settimisaegsete põhjalähedaste hoovuste põhjustatud aga ka võimalike postsedimentatsiooniliste riketega. Siiski on terve rida uuringuid nii maailmas (Ridge et al, 1999) kui ka Põhja Euroopas (Ising, 2001; Bakhmutov, 2001; Saarnisto & Saarinen, 2002) kaasarvatud Eestis (Bakhmutov et al, 1987; Hang & Sandgren, 1996; Sandgren et al, 1997), mis on tõestanud meetodi kasutamisvõimalust hilisjääaegsetes proglatsiaalsetes setetes. Kuna magnetiline meetod võimaldab lisaks setteläbilõigete ja magnetilise signaali korrelatsioonile ka korrelatsioone teiste andmeridadega nagu näiteks 14C ja AMS kronoloogia, regionaalsed õietolmutsoonid, varvokronoloogia ja Gröönimaa jääsüdamiku ajaskaala (Ridge et al, 1999; Ising, 2001; Saarnisto & Saarinen, 2002) on seda meetodit kasutatud ka hilisjääaja sündmuste kaudseks dateerimiseks. Just deklinatsiooni väga tugev läänesuunaline muutus Tamula järve põhjasetetes ja Roostoja viirsaviläbilõikes (Karukäpp et al, 1992; Sandgren et al, 1997) võimaldas regionaalseid korrelatsioone ning kaudselt hinnata Haanja ja Pandivere servaasendite vanust (Hang, 2001). Aktiivsete uuringute taustal Ida- ja Põhja-Eestis (Hang, 2001; Molodkov & Bolikhovskaya, 2005; Kalm 2006; Rinterknecht et al, 2006) on jäänud tahaplaanile hilisjääaja paleogeograafilised uuringud Lääne-Eestis, kus selgesti väljakujunenud liustiku servamoodustised ja proglatsiaalsete setete laialdane levik pakub täiendavaid võimalusi (Raukas, 1992; Raukas et al, 2004; Kalm, 2006). Viimastel aastatel (ETF projekt T.Hang) on saadud uusi andmeid viirsavide settimistingimuste, varvokronoloogia ja liustiku taandumise dünaamika kohta Pärnu ümbruses (Hang et al, 2006), kuid puudub sündmuste ajaline taust. Sellest lähtuvalt on tekkinud selge vajadus hilisjääaja paleogeograafiliste uuringute laiendamiseks Lääne-Eestis. Taotlejad peavad üheks võimaluseks litostratigraafilise-, varvokronoloogilise-, jääkmagnetiseerituse- ja palünoloogilise analüüsi ning võimalusel AMS dateeringute abil uurida hilisjääaja läbilõikeid profiilil, mis ületab erivanuselisi servamoodustiste vööndeid. Projekti eesmärkidena näeme järgmist: 1.Eesti hilisjääaja paleogeograafiliste mudelite ja stratigraafilise skeemi täiustamine; 2. Hilisjääaja magnetostratigraafia loomine Lääne-Eesti ja Riia lahe ümbruse jaoks ning selle regionaalne korrelatsioon; 3.Magnetostratigraafiliste korrelatsioonide kaudu jääjärveliste basseinide ja olulisemate servamoodustiste kujunemise kaudne dateering; 4. Täpsustada Lääne-Eesti hilisjääaja palünostratigraafiat eesmärgiga täiustada Eesti palünostratigraafilist skeemi ning toetada magnetostratigraafilisi korrelatsioone; 5. Magnetostratigraafiliste korrelatsioonide abil tõestada ilmselt asünkroonsete servaasenditega seotud Ida- ja Lääne-Eestis paiknevate proglatsiaalsete settebasseinide ühe- või erivanuselisust Projekt kestab 4 aastat, osaleb 3 põhitäitjat, 3 doktoranti ja 3 magistranti.
An important palaeogeographical event during the Last Termination was the formation of large proglacial bodies of water, depth and configuration of which changed in the course of ice recession. Proglacial sedimentary environment was favourable for the formation of annually laminated sediments, which are considered as a high-resolution geoarchive in palaeoenvironmental and –climatic studies. A difficulty in dating of proglacial sediments has been the main problem in creating time-spatial models of late Weichselian proglacial lakes and corresponding ice marginal formations. It has not been only Estonian problem but well known and common due to difficulties in finding suitable for dating material/deposits and due to limitations in dating methods. Considering the overall problems with the chronostratigraphic scheme (Wohlfarth, 1996), an alternative event stratigraphical classification has been proposed (Björck et al., 1998; Lowe et al., 2001) for the late Weichselian. Exploiting different correlation methods and/or extensive marker levels, the events reflected in the sediments are connected to the GRIP ice-core event stratigraphy. Geomagnetic method belongs to the group of correlation methods often used for the indirect dating of late Weichselian proglacial sediments. The technique includes the measurement of direction and intensity of natural remanent magnetisation (NRM) of sediments. Potential for correlation of magnetic signals with other proxies (14C, AMS, palynostratigraphy, varve chronology, ice-core time-scale) enabeling thus indirect dating of sediments and events, has also been proved (Ridge et al, 1999; Ising, 2001; Saarnisto & Saarinen, 2002). Geomagnetic analysis of proglacial varved clays have demonstrated some problems in acquiring a reliable NRM in clastic sediments due to bottom topography, bottom water currents and gravitationally induced disturbances. However, not all late-glacial sites are affected by aforementioned problems as shown by more recent investigations (Björck & Sandgren, 1986; Sandgren et al, 1997; Ridge et al, 1999; Ising, 2001; Bakhmutov, 2001; Saarnisto & Saarinen, 2002). In eastern Estonia, for the declination curves from Lake Tamula and Roostoja site a broad westerly declination swing between 13000 and 12000 cal. yrs BP (Sandgren et al, 1997) is characteristic and has been used for regional correlations and revision of the date for Haanja-Luga and Pandivere-Neva marginal formations (Sandgren et al, 1997; Hang, 2001). Compared to the latest developments in eastern and northern Estonia (Hang, 2001; Molodkov & Bolikhovskaya, 2005; Kalm 2006; Rinterknecht et al, 2006) the studies into late Weichselian palaeogeography in western Estonia have been less active, although, well-defined zones of ice-marginal formations and large basins with proglacial varved clays offer some opportunities (Raukas, 1992; Raukas et al, 2004; Kalm, 2006). Recently (ESF project T.Hang) new local varve chronology and data about sedimentary environment and ice dynamics for the Pärnu area, western Estonia, have been reported (Hang et al, 2006), but the chronological background still needs revision and comparison with adjoining areas. Considering this, the development of late Weichselian studies in western Estonia is of great interest. We argue that one of the methodological approaches to contribute is lithostratigraphic, varve chronological, magnetostratigraphic and palynological study of the lateglacial key sites along the profile across the different zones of ice-marginal formations in western Estonia and northern Latvia. Our main goals of the research are: 1- Revision and improvement of late Weichselian palaeogeographical models and stratigraphic scheme of Estonia; 2- Establishment of late Weichselian magnetostratigraphy for western Estonia and northern Latvia and its regional correlation; 3- Indirect dating of ice marginal formations and proglacial sediments via regional comparison of palaeomagnetic secular variation curves; 4- Improvement of late Weichselian palynostratigraphy for western Estonia to complement the palynostratigraphic scheme of Estonia and to support magnetic correlations; 5- To contribute to the discussion about the synchronous or asynchronous existence of proglacial basins in western and eastern Estonia. Project is planned for 4 years, 3 investigators, 3 PhD students and 3 Msc students will be involved.