See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Muu" projekt LMJMJ15056
LMJMJ15056 "Naiste roll ja selle suurendamise võimalused Eesti IKT sektoris (2.03.2015−1.07.2015)", Kulno Türk, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Majandusteaduskond.
LMJMJ15056
Naiste roll ja selle suurendamise võimalused Eesti IKT sektoris
The role of women in ICT sector: enhancing the possibilities
2.03.2015
1.07.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Muu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS189 Organisatsiooniteadus 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.50,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.12. MajandusteadusS190 Ettevõtete juhtimine5.2 Majandusteadus ja ärindus50,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikoolpartner02.03.2015−01.07.2015
Tartu Ülikool, Majandusteaduskondpartner02.03.2015−01.07.2015
AsutusRiikTüüp
Skype Technologies OÜ
PerioodSumma
02.03.2015−01.07.20157 500,00 EUR
7 500,00 EUR
riigisisene TA ettevõtlusleping

Uuringu eesmärgiks on kaardistada naiste tööhõive seisund ja seda kujundavad tegurid Eesti IKT sektoris (valdkonnas) ning välja selgitada peamised barjäärid, miks Eestis antud valdkonnas naised vähe esindatud on. Uuringu raames otsitakse muuhulgas vastuseid järgnevatele põhiküsimustele: 1) Milline on naiste osakaal Eesti IKT-sektori organisatsioonides praegu? 2) Milline on olnud viimaste aastate naiste dünaamika Eesti IKT sektoris? 3) Mida tuleks teha naiste osakaalu suurendamiseks IKT sektoris? 4) Tõstatada Eestis diskussioon teemal: naiste roll ja selle suurendamise võimalused IKT sektoris. Uuringuga selgitatakse välja need tüüpilised karjaärialased liikumisteed, kuidas naised jõuavad IKT valdkonda tööle. Selleks viiakse läbi küsitlused abiturientide ja IKT eriala üliõpilaste seas, mis võimaldab välja selgitada, mille alusel praegused üliõpilased IKT eriala valisid ning mis on nende nägemusel peamiseks põhjuseks, miks IKT valdkonnas on naised alaesindatud. Küsitluste tulemuste analüüsi põhjal viime läbi täiendavalt intervjuud IKT naisüliõpilastega, intervjueerime ka IKT ettevõtete juhte (sh personalijuhte) ja naistöötajaid, selgitamaks välja IKT valdkonna ettevõtete personalipoliitika, sh eelkõige naistöötajate rakendamise ja karjääriga seonduva olukorra ja probleemid. Eelnevale tuginedes töötame välja ettepanekud IKT valdkonna spetsialistide ettevalmistamise, kujundamise ja arendamise tõhustamisteks ning naiste osakaalu suurendamiseks IKT ettevõtete personali hulgas.
The aim of the study was to map the state of the female participation in ICT sector labour market by bringing out the main barriers why females are still heavily underrepresented in ICT related fields. Thus, we were searching answers to the following research questions: 1) What is the share of females in ICT sector? 2) What are the trends in the female participation in ICT labour market, and what kind of factors have the main influence? 3) What should be done in order to increase the female participation in ICT sector? The research entailed surveys among the senior high school students and university students that are studying at the ICT programs. It allowed to indicate the main reasons why females are still afraid to study ICT, but overall what is their main image of an ICT related career. In addition, we conducted in-depth interviews with the females working in ICT companies in order to map the main problems that relate to females who would like to pursue career in ICT. Based on the results of our study we worked out policy implications that should foster the future preparation of the ICT specialists. In addition, through the wide media coverage we initiated a public debate over the importance of increasing the share of females among the ICT workforce. Up to the current day we have 4 publications, one scientific peer-reviewed article is in process, and there is material for several more ones to come.
KirjeldusProtsent
Rakendusuuring70,0
Katse- ja arendustöö30,0