"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF6048
ETF6048 "Funktsionaalsed taimerühmad liigirikastes niidukooslustes: reaktsioonirühmade erinevused paljunemistunnustes (1.01.2005−31.12.2008)", Marek Sammul, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
ETF6048
Funktsionaalsed taimerühmad liigirikastes niidukooslustes: reaktsioonirühmade erinevused paljunemistunnustes
Functional groups of plants in species rich meadow communities: differences between reaction groups in reproductive traits
1.01.2005
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB270 Taimeökoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt100,0
PerioodSumma
01.01.2005−31.12.2005117 647,06 EEK (7 519,02 EUR)
01.01.2006−31.12.2006120 000,00 EEK (7 669,40 EUR)
01.01.2007−31.12.2007120 000,00 EEK (7 669,40 EUR)
01.01.2008−31.12.2008122 040,00 EEK (7 799,78 EUR)
30 657,60 EUR

Taimede funktsionaalsed tunnused määravad liikide reageeringud keskkonna muutustele. Liigirikaste niidukoosluste puhul on olulisemad keskkonnamuutused seotud majandamise katkemise või selle taasalustamisega. Ehkki taimerühmad, mis eristuvad oma sarnase reaktsiooniga häiringutele (reaktsioonirühmad) omavad eeldatavasti sarnaseid tunnuseid, ei ole vähemasti kõrge liigirikkusega kooslustes vastavaid võrdlevaid uuringuid kuigi palju läbi viidud. Puisniidud pakuvad hea võimaluse selgitamaks reaktsioonirühmade erinevusi funktsionaalsete tunnuste osas ning vastavate tunnuste rolli liikide kooseksisteerimisel. Arvestades puisniitude kõrget looduskaitselist väärtust ning viimasel ajal sagenenud taastamistöid, on ka oluline selgitada liikide kooslusesse sisseleviga ning nende koosluses püsimisega seonduvate tunnuste rolli koosluste dünaamikas. Käesolev uurimistöö keskendub eelkõige taimede paljunemise ja levimisega seotud funktsionaalsetele tunnustele, kuivõrd just need tunnused määravad liikide sisselevi taastatavatele aladele ning seega ka taastamistööde edukuse ning koosluse liigirikkuse arengu. Me mõõdame nii taimede levimise ja sugulise paljunemisega seonduvad tunnused kui kasvu ja vegetatiivse paljunemise tunnused ning võrdleme nende väärtusi puisniitude mahajätmisel ja taastamisel eristuvate reaktsioonirühmade vahel. Me kasutame reaktsioonirühmade eristamisel nii samas kohas viieaastase intervalliga läbi viidud alade võrdlust kui Laelatu pikaajalise (üle 40 a.) väetuskatse andemeid, aga ka erinevas suktsessioonistaadiumis puisniiduosade võrdlusi. Me kontrollime taimede funktsionaalsete tunnuste seondumist koosluse liigirikkusega. Töö tulemused aitavad paremini mõista taimede funktsionaalsete tunnuste ning nende omavaheliste seoste (ka lõivusuhete) osa liikide kooseksisteerimisel.
Functional traits of plants determine their reaction to changes in environment. The most important changes in species-rich meadows are related to cessation or restart of management. Despite the expectation that species which react in a similar way to disturbance (reaction groups) probably share similar functional traits, the direct tests of this expectation are rare, at least for highly species-rich communities. Wooded meadows provide a good opportunity to test for the differences between reaction groups in functional traits and for the role of functional traits in species coexistence. Considering the high conservation value of wooded meadows and frequent restoration events, it is important to clarify the role of immigration and persistence traits in dynamics of the communities. Current research project concentrates on plant traits that relate to reproduction and dispersal of the species as these traits determine immigration of species to restored areas and dynamics of species richness. We will measure the values of traits related to dispersal, reproduction, growth and vegetative propagation and compare their average values in different reaction groups that can be distinguished during abandonment and restoration of wooded meadows. To find the reaction groups we will use vegetation description from the same areas made with five-year interval, data from long-term (over 40 years) fertilization experiment from Laelatu wooded meadow, but also vegetation descriptions from parts of wooded meadows with different successional status. We will test for the relationships between species richness and different functional traits. The results of this work will help to better understand the relationships of functional traits to each other (incl. trade-offs) and the role of functional traits in species coexistence.