"Personaalne uurimistoetus" projekt PUT550
PUT550 (PUT550) "Kultuurinihe eesti keeles 17./18. sajandil (1.01.2014−31.12.2017)", Kristiina Ross, Eesti Keele Instituut.
PUT550
Kultuurinihe eesti keeles 17./18. sajandil
The Cultural Shift in Estonian in the 17th and 18th century
1.01.2014
31.12.2017
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus
Otsinguprojekt
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH350 Keeleteadus6.2. Keeleteadus ja kirjandus100,0
AsutusRollPeriood
Eesti Keele Instituutkoordinaator01.01.2014−31.12.2017
PerioodSumma
01.01.2014−31.12.201440 800,00 EUR
01.01.2015−31.12.201540 800,00 EUR
01.01.2016−31.12.201640 800,00 EUR
01.01.2017−31.12.201740 800,00 EUR
163 200,00 EUR

Uurimisprojekti eesmärgiks on kirjeldada eesti keeles 17./18. sajandil toimunud kultuurilist nihet ning leida viise seda laadi muutuste kvantitatiivseks iseloomustamiseks. Kultuurinihkena käsitletakse siin kultuurilmõjude erijuhtu, mille korral ühesuunalise mõju tagajärjel teiseneb mõjualuse kogukonna kultuuritüüp tervikuna. Kultuurinihe kajastub kogukonna keeles. Kriitilisimaks perioodiks eesti kultuuriloos olid 17./18. sajand, mil kehtestati saksamõjuline kirjakeel ning tõlgiti värsivormi luterlikud kirikulaulud, mis said talupoegade seas populaarseks ning suunasid kogu suulise keele ja poeetilise mõtte edasist arengut. Eesti keeles kajastuva nihke uurimiseks võrreldakse korpusepõhiselt vanade regivärsiliste rahvalaulude keelt ja varaste saksamõjuliste kirikulaulu tõlgete keelt. Koostatakse kummagi allkeele sagedussõnastikud ning kõrvutatakse nendele tuginedes genuiinse ja saksamõjulise poeetilise keele sõnavara, mõistete süsteemi, kujundeid ja grammatilisi mustreid.
The objective of the project is to describe the cultural shift that took place in Estonian in the 17th and 18th century and to find methods for quantifying such changes. Cultural shift is understood as a special case of cultural transfer, in which as the result of a long one-way cultural impact the whole cultural type of the target community is transformed.Cultural shift is reflected in the language. The most critical period in the Estonian cultural history was in the 17th and 18th centuries, when German-biased written Estonian was established and versified translations of Lutheran hymns became popular among peasants. The versification system and language of church hymns replaced the old versification system and poetic means of the so-called runic verse. In order to describe the cultural shift in Estonian a corpus-based comparison of the language of old runic verse and early translations of Lutheran hymns will be carried out.
Uurimisprojekti eesmärgiks oli kirjeldada kultuurilist nihet, mis toimus eesti keeles üleminekul suulisest pärimuskultuurist kirjaliku kultuuri sfääri, ning leida meetodeid seda laadi muutuste kvantitatiivseks iseloomustamiseks. 19. sajandil teoks saanud ülemineku tekkemehhanismide mõistmiseks uuriti vahetult eelnenud ajajärgu, 17. ja 18. sajandi kahte eesti keele varianti, mis esindavad kumbagi kultuuritüüpi. Selleks loodi kaks katsekorpust: a) regivärsilise rahvalaulu ja b) luterlike kirikulaulude tõlgete korpus ning kõrvutati kaht keelevarianti leksikaalsel, morfoloogilisel ja süntaktilisel tasandil. Tulemuste üldistusena võib W. Ongi poolt suulise ja kirjaliku kultuuri eripära kirjeldamisel kasutatud parameetritele tuginedes väita, et regivärsilise rahvalaulu keel on konkreetne, situatiivne, loomulik, aditiivne ja agregatiivne; kirikulaulude keel seevastu abstraktne, kunstlik, subordinatiivne ja analüütiline. Niisiis iseloomustavad regivärsilise rahvalaulu keelt ootuspäraselt suulisele kultuurile omased jooned ja kirikulaulu keelt kirjalikule kultuurile omased jooned. Siiski osutus kirikulaulu keel suulise ja kirjaliku kultuuri vastanduse seisukohalt ambivalentseks, ilmutades eriti eredalt mõningaid suulisele kultuurile iseloomulikke jooni. Ambivalentne seisund suulise ja kirjaliku maailma vahel iseloomustab hästi ka kirikulaulu ajaloolist rolli eesti keelekogukonna teel suulisest pärimuskultuurist saksalaenulise kirjaliku kultuurini. Lauluraamatute keele teisenemine alates esimesest värsstõlkest (1656) kuni pietistliku tõlkeni (1721) ning selle teisenemise taustaks olnud laiemate keeleliste suundumuste vaatlus näitavad, kuidas sakslaste loodud eesti kirjakeel arenes eestlastele arusaamatust saksapärasest versioonist mõistetava keelekujuni, ning aitavad mõista, kuidas talupojad selle keele järk-järgult omaks tunnistasid. Projekti käigus avaldati kuus teadusartiklit ning loodi kaks keelekorpust, mis on kasutatavad ka edaspidistes uuringutes.