"Muu" projekt TF1715
TF1715 (TLÜ senati teaduskomisjoni istungi protokoll 20.04.2015 nr 9) "TLÜ kultuuridevaheliste uuringute tippkeskus (1.05.2015−31.12.2020)", Marek Tamm, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut.
TLÜ senati teaduskomisjoni istungi protokoll 20.04.2015 nr 9
TF1715
TLÜ kultuuridevaheliste uuringute tippkeskus
TU Center of Excellence in Intercultural Studies
TLÜ kultuuridevaheliste uuringute tippkeskus
1.05.2015
31.12.2020
Teadus- ja arendusprojekt
Muu
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.4. KultuuriuuringudS220 Kultuuriantropoloogia, etnoloogia 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)40,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH280 Kohalik ja piirkondlik ajalugu, ajalooline geograafia alates keskajast 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)40,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH390 Üldine ja võrdlev kirjandusteadus, kirjanduskriitika, kirjandusteooria 6.2. Keeleteadus ja kirjandus20,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituutkoordinaator01.05.2015−31.12.2020
AsutusRiikTüüp
Tallinna ÜlikoolEesti Vabariikülikool
PerioodSumma
01.05.2015−31.12.201523 000,00 EUR
01.01.2016−31.12.201625 000,00 EUR
01.01.2017−31.12.201730 000,00 EUR
01.01.2018−31.12.201830 000,00 EUR
01.01.2019−31.12.201930 000,00 EUR
138 000,00 EUR
TLÜ uuringufond

TLÜ Kultuuridevaheliste uuringute tippkeskus (KUT) on kultuuri toimemehhanismide teoreetilisele ja empiirilisele uurimisele pühendatud teaduskeskus, mis lõimib uue humanitaaria valdkonna instituudi neli institutsionaalset uurimisteemat ja võimekamad uurijad kultuuriliste kompetentside fookusvaldkonna teaduslike eesmärkide täitmiseks. Tippkeskuse taotluseks on toetada kõrgetasemeliste interdistsiplinaarsete teadusprojektide algatamist ja läbiviimist, mis keskenduvad kultuuridevahelise kommunikatsiooni, kultuuriülekande ja -kontaktide ning kultuurisõlteliste tähendusloome protsesside mõtestamisele ja eritlemisele nii Eestis kui võrdlevalt, nii lühemas kui pikemas ajaperspektiivis. Tippkeskus ühendab oma eesmärkide saavutamiseks väga mitme humanitaarvaldkonna erialateadlasi, nii ajaloolasi, antropolooge, arheolooge, filosoofe, inimgeograafe, keeleteadlasi, kirjandusteadlasi, kunstiteadlasi kui kultuuriteadlasi ja semiootikuid, kuid soovib teha koostööd ka kõigi teiste fookusvaldkondade teadlastega. KUT-i uurimistöö praktiline väärtus seisneb eesti keele ja kultuuri uurimises ja teadlikus arendamises, uute ajalooteadmiste loomises ja ulatuslikumas levikus, võõraste keelte ja kultuuride, kultuuridevaheliste dialoogi arendamise võimaluste ja seda tõkestavate asjaolude senisest paremas tundmises ning kultuurilise (enese)analüüsivõimekuse kasvus. Oma eesmärkide saavutamiseks tegeleb KUT (1) kõrgetasemelise uurimistöö läbiviimisega, (2) doktoriõppe arendamisega, (3) uute rahvusvaheliste teadussidemete loomisega ja olemasolevate tugevdamisega, (4) rahvusvaheliste teadusprojektide taotlemise ja nendes osalemisega, (5) interdistsiplinaarse teadustöö toetamisega nii humanitaarteaduste sees kui ka teiste teadusharudega (eriti sotsiaal-, meedia-, kunsti-, kommunikatsiooni-, keskkonna- ja informaatikateadustega); (6) interdistsiplinaarse dialoogi arendamisega vastavat teemat uuriva teadlaskonna hulgas nii TLÜ-s, Eestis kui ka laiemalt. KUT põhineb neljal HTM-i institutsionaalse uurimistoetuse saanud uurimisrühma projektidel: “Kultuurimuutused: tähendusloome teoreetilised väljad ja mehhanismid” (juht Hannes Palang, 2013–2018), “Eesti Ida ja Lääne vahel: “oma”, “teise”, “võõra”, “vaenlase” kujundite paradigma XX saj. Eesti kultuurides” (juht Irina Belobrovtseva, 2014–2019), “Liivimaa kujunemine: toimijad, institutsioonid ja võrgustikud kesk- ja varauusaegses Läänemere regioonis” (juht Anu Mänd, 2014–2019), “Eesti ajaloo rahvusülene raamistik: transkultuurilised põimingud, ülemaailmsed organisatsioonid ja piiriülene ränne (16.–21. saj.) (juht Karsten Brüggemann, 2015–2020). Lisaks neile on KUT-i liikmed osalised mitmetes teistes teadusprojektides. KUT-i tuumiku moodustavad kõikide liituvate uurimisrühmade liikmed ja instituudi kõrge teaduspotentsiaaliga õppejõud, kelle ekspertiis vastab KUT-i teaduslikele sihtidele. Tippkeskus on avatud koostööks kõikide TLÜ teadlaste ja õppejõududega, samuti ülikooliväliste kolleegidega, kelle erialane kompetents aitab kaasa keskuse eesmärkide täitmisele ja kes on nõus osalema tippkeskuse raames sündivates rahvusvahelistes teadusprojektides. KUT-i teadustöösse ja projektitaotlustesse on viiel esimesel tegutsemisaastal planeeritud kaasata kuni 15 doktoriõppe üliõpilast (nooremteadurit) ja kuni 5 järeldoktorit, kelle töötasud katab tippkeskus. KUT-i siht on uue instituudi mitmekülgsele teaduskompetentsile ja -võimekusele tuginedes panna alus humanitaarteadusliku uurimistöö ühele silmapaistvaimale ja mõjukaimale uurimiskeskusele Eestis, mis on suuteline edukalt taotlema teadusprojekte nii Eestis kui ennekõike rahvusvaheliselt. Selle eesmärgi täitmiseks kaasatakse tippkeskuse vahendite toel keskuse tegevusse perspektiivikaid doktorante ja järeldoktoreid nii Eestist kui kaugemalt. Samuti värvatakse rahvusvahelise mastaabiga tippteadlasi, kes aitaksid ellu viia keskuse teaduslikke eesmärke; rahaliste vahendite olemasolul on igal aastal plaanis kutsuda keskuse juurde vähemalt kaks tippteadlast kuni pooleks aastaks. KUT peab samuti väga oluliseks koostööd teiste ülikooli tippkeskustega, et arendada välja ühiseid interdistsiplinaarseid teadusprojekte. KUT-i tegevus jaguneb kahe peamise uurimissuuna vahel, mis on omavahel tihedalt lõimitud: a. Kultuurilise tähendusloome ja ülekande praktikad Selle suuna all on põhitähelepanu pööratud kultuurisõlteliste tähendusloome protsesside teoreetilisele analüüsile, mida täiendab ja toetab empiiriline uurimistöö tähendusloome ruumiliste, tekstiliste, performatiivsete ja visuaalsete praktikate valdkonnas, kusjuures tuginetakse nii Eesti kui ka võrdlevalt teiste kultuuride ainesele. Üldiste tähendusloome protsesside raames on eraldi tähelepanu all konkreetsemad identiteediloome praktikad, s.h. Eesti venekeelse elanikkonna identiteediloome (nii keelelisest kui kultuurilisest aspektist). Kultuuriülekande praktikate raames keskendutakse kultuuridevahelise/ interlingvistilise ja kultuurisisese/ intersemiootilise tõlke mehhanismidele ning keeleomandamise ja - kasutuse analüüsile, töötades välja nii uusi tõlketeoreetilisi ja kontaktlingvistilisi mudeleid kui ka viies läbi empiirilisi uuringuid Eesti ja võrdleva materjali alusel. 3 b. Rahvusülesed võrgustikud ja kultuurikontaktid Selle suuna all on põhitähelepanu pööratud rahvusülese ajalookirjutuse teoreetiliste ja empiiriliste võimaluste uurimisele, eesmärgiga hõlmata Eesti ajalugu pikas ajaperspektiivis (13.–20. sajand) ja senisest avaramas raamistikus. Konkreetsemalt keskendutakse kesk- ja varauusaja (13.–16. sajand) võrgustike uurimisele Läänemere piirkonnas, s.h. arendades välja võimekuse nende digitaalseks analüüsiks, mitmesuguste kultuuriliste kontaktide ja kultuuriülekande mehhanismide uurimisele vara- ja uusaegsel Liivimaal (16.–19. sajand), erilise tähelepanuga visuaal- ja kirjakultuuril, Eesti rahvuskultuuri ja kultuurivähemuste kujunemise analüüsile rahvusülese Vene impeeriumi ja NSVL-i kontekstis (19.–20. sajand).
The TU Centre of Excellence in Intercultural Studies is an interdisciplinary research cluster dedicated to the theoretical and empirical studies of meaning making practices in society. The Centre, which includes some of the most established and active researchers in their field, integrates four institutional research projects of the TU School of Humanities with the general aim to fulfill the scholarly objectives of the TU focus field of cultural competences. The purpose of the Centre is to support the initiation and implementation of high-level interdisciplinary research projects that focus on meaning making practices, intercultural communication, cultural transfer and contacts, and transnational networks. The scope of the research is not only Estonia but comparative studies as well, both in the shorter and longer time frame. In order to achieve its objectives, the Centre of Excellence unites several specialist researchers of the Humanities, including anthropologists, archaeologists, art historians, cultural theorists, historians, human geographers, linguists, literary scholars, philosophers, and semioticians. However, the Centre also seeks to cooperate with researchers in all the other focus fields of Tallinn University. The practical value of research conducted at the Centre includes the study and development of the Estonian language and culture, the creation and dissemination of new historical knowledge, and a greater knowledge of foreign languages and cultures. The research is also valuable in providing opportunities for developing intercultural dialogue and recognizing the circumstances that hinder this development, as well as increasing the capacity for cultural (self) analysis. The activity of the Centre of Excellence in Intercultural Studies is divided into two main research areas: * Practices of cultural transfer and meaning making systems * Transnational networks and cultural contacts The core of the Centre is comprised of members of all the related research groups and members of the research staff of the School who demonstrate high research potential and whose expertise complies with the scholarly goals of the Centre.
TegevusProtsent
Alusuuring80,0
Rakendusuuring20,0