See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalne uurimistoetus (PUT)" projekt PUT634
PUT634 "Eesti semiootika kultuuridevahelises kontekstis: uued primaarandmed ja ümbermõtestamise perspektiivid XXI sajandil" (1.01.2015−31.12.2018); Vastutav täitja: Igor Pilshchikov; Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 167 040 EUR.
PUT634
Eesti semiootika kultuuridevahelises kontekstis: uued primaarandmed ja ümbermõtestamise perspektiivid XXI sajandil
Estonian semiotics in cross-cultural context: New primary data and prospects for recalibration in the 21st century
1.01.2015
31.12.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus (PUT)
Stardiprojekt
ETIS valdkondETIS alamvaldkondCERCS valdkondFrascati Manuali valdkondProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH390 Üldine ja võrdlev kirjandusteadus, kirjanduskriitika, kirjandusteooria 6.2 Keeled ja kirjandus40,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH250 Lähiajalugu (alates 1914) 6.1 Ajalugu ja arheoloogia30,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.1. FilosoofiaH260 Teaduse ajalugu 6.3 Filosoofia, eetika ja religioon30,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituutkoordinaator01.01.2015−31.12.2018
PerioodFinantseerija poolt eraldatud summa
01.01.2016−31.12.201641 760,00 EUR
01.01.2017−31.12.201741 760,00 EUR
01.01.2018−31.12.201841 760,00 EUR
01.01.2015−31.12.201541 760,00 EUR
167 040,00 EUR

Projekti eesmärk on asetada Eesti 1960-80ndate semiootika laiemasse Euroopa teadusajaloo konteksti. See on kontekst, millest Eesti semiootika välja kasvas ja kus see mängis väga olulist, kuid seni peaaegu kajastamata jäänud rolli. Varasem venekeskne Tartu-Moskva koolkonda kirjeldav narratiiv ei huvitu Eesti teadlaste sidemetest Euroopa kolleegidega ja nende vastastikustest mõjutustest. Erinevalt sellest vaateviisist käsitlevad siinse projekti raames kavandatud allikpublikatsioonid, teadusartiklid ja konverentsid mainitud rahvusvahelisi teaduslikke ja filosoofilisi mõjutusi „ristajaloona“. Sellisest perspektiivist joonistub Eesti välja ühe Euroopa semiootika ja strukturalismi mõjukeskusena, mitte lihtsalt nõukogude teaduse progressiivse eelpostina. Kuna projekti teostamiseks on vaja metodoloogilisi uuendusi sotsiaalvõrgustike analüüsis ja rahvusülese ajaloo uurimisel, panustame teadusajaloo ja selle naaberdistsipliinide valdkondadesse, lisades uue kogumi primaarmaterjale ja meetode.
This project seeks to situate Estonian semiotics of the 1960-1980s within the larger European intellectual-historical context from which it sprang, and in which it played a vital, but still largely unrecognized, role. Unlike the accepted Russocentric narrative of the Tartu-Moscow School, which fails to take into account Estonian scholars’ engagement with their peers throughout Europe, the publications and conferences we propose to develop will outline an “entangled history” (histoire croisée) of multi-directional scientific and philosophical influence. In this perspective, Estonia emerges as a hub of European semiotics and structuralism writ large and not merely a progressive outpost of Soviet science. Because the nature of this project’s subject is such that it will require methodological innovations in social network analysis and transcultural history, it will bring to the history of science and associated disciplines an array of new techniques, primary materials, and research tools.
Projekti eesmärk oli uurida Eesti 1960-1980ndate aastate semiootika rahvusülest kultuurilist ja akadeemilist võrgustikku, keskendudes (nii eesti rahvusest kui ka teiste) Eesti teadlaste Vene, Kesk-Euroopa ning Lääne-Euroopa sidemetele, ning kirjeldada rahvusvahelisi teaduslike ja filosoofiliste mõjutuste „ristajalugu“. Euroopa semiootika arengut uuriti mitmest kultuuridevahelise ülekande vaatepunktist: Vene formalismi viimine Euroopasse, kus moodustus Praha strukturalistlik koolkond; Praha koolkonna strukturalistlike ning semiootiliste mõistete eksportimine USAsse (pärast Teise maailmasõja puhkemist) ja siis Prantsusmaale (pärast Teist maailmasõda); nende mõistete „re-importimine“ tagasi Venemaale (Nõukogude Liitu), kus tekkis Tartu-Moskva semiootikakoolkond; järgnev poststrukturalistlik reaktsioon Prantsusmaal, mis peagi eksporditi „Prantsuse teooriana“ USAsse; ning nõukogudejärgne Euroopa ja Ameerika semiootika väljatöötamine (nn uus Tartu semiootika). Projekti teostamine tõi kaasa viljakaks osutunud arhiiviuurimused Eestis, Venemaal ning Kesk-Euroopas. Olulisemaid projektiga seotud publikatsioonid on Juri Lotmani varem avaldamata või vaid kärbitud kujul ilmunud Kesk- ja Ida-Euroopa strukturalismile pühendatud esseede kogumik ning Juri Lotmani kirjavahetus Boriss Uspenskiga (mõlemad raamatud on varustatud mahuka akadeemilise kommentaariumi ning saateartiklitega), kaks vene formalismile ja linnasemiootikale pühendatud artiklikogumikku (Tartu-Moskva koolkonna valguses) ning hulk juhtivates rahvusvahelistes teadusajakirjades avaldatud artikleid. Projekti raames avaldatud raamatud said Eesti, Euroopa ning Põhja-Ameerika teadusajakirjades positiivse vastukaja. Projekti tulemused aitavad mõtestada Eestit kui kultuurideülesele liikumisele avatud paika või „kontakttsooni“, kus teadusideid tõhusalt vahetatakse ja arendatakse.