"Sihtfinantseerimine" projekt SF0242467s03
SF0242467s03 (SF0242467s03) "Eesti identsusnarratiiv: Kultuuri ideoloogilised ja retoorilised mudelid (1.01.2003−31.12.2007)", Jaan Undusk, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
SF0242467s03
Eesti identsusnarratiiv: Kultuuri ideoloogilised ja retoorilised mudelid
Estonia's Identity Narrative: Ideological and Rhetorical Models of Cultural Discourse
1.01.2003
31.12.2007
Teadus- ja arendusprojekt
Sihtfinantseerimine
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.4. KultuuriuuringudS220 Kultuuriantropoloogia, etnoloogia 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)50,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH390 Üldine ja võrdlev kirjandusteadus, kirjanduskriitika, kirjandusteooria 6.2. Keeleteadus ja kirjandus50,0
AsutusRollPeriood
Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuskoordinaator01.01.2003−31.12.2007
PerioodSumma
01.01.2003−31.12.2003666 000,00 EEK (42 565,16 EUR)
01.01.2004−31.12.2004786 000,00 EEK (50 234,56 EUR)
01.01.2005−31.12.2005968 000,00 EEK (61 866,48 EUR)
01.01.2006−31.12.20061 111 000,00 EEK (71 005,84 EUR)
01.01.2007−31.12.20071 325 500,00 EEK (84 714,89 EUR)
310 386,93 EUR

Teema raames töötatakse välja uusi võimalusi Eesti riiklik-territoriaalse, rahvusliku ja kultuurilise identiteedi ajalooliselt süvendatud kirjeldusteks, toetudes anriliselt avarale allikakorpusele (ilukirjandus, ajalookirjutus, filosoofiline esseistika, teater jne). Geokultuurilisi ja ideeajaloolisi tegureid tähtsustades tuuakse uusi jooni Eesti seniste identsusmääratluste rahvuskesksesse perspektiivi. Näidatakse, et tänase Eesti eripära ei ole seotud mitte ainult eesti rahva ja eesti keele edusammude, vaid ka mitmete neile ?võõraks? peetud kultuurikeskkondadega Eestis ja Euroopas. Tüpoloogilisi alusuuringuid jätkates mudeldatakse mõnesid antiikse ja kristliku Euroopa filosoofilis-teoloogilisi peavoole kui retoorilisi ja narratiivseid protsesse, samal alusel püütakse anda põhimõtteliselt uus pilt saksa-eesti kakskeelsest Balti kirjandusruumist. Senisest konstruktiivsema tähenduse saab baltisaksa kultuur, mis seotakse vahetult eesti kultuuri eellooga; jätkatakse rahvusvaheliste baltisaksa kirjandussümpoosionide traditsiooni. Allteema ?20. sajandi eesti kultuur? eesmärk on anda terviklik käsitlus moodsa eesti kultuuri tekkimisest 20. sajandil ja selle seisust sajandi lõpul. Väljundiks on autorimonograafiad sarjades oxymora ja Collegium litterarum, samuti konverentsikogumikud, õpikud ja kollektiivne kapitaalteos ?20. sajandi eesti kultuur?.
The aim of the research project is to provide innovatory conceptual means for describing Estonia?s identity. In addition to the fairly advanced nation-centered arguments, in this project some cultural-geographical factors as well as these pertaining to the history of ideas are emphasized. Some fundamental propositions are being made, concerning the typological modelling of Christian culture, taken as a narrative, or rhetorical, process. The same kind of rhetorico-narratological models will be applied to describe the Baltic cultural-geographical space, at the same time attaching much more importance than usual to the Baltic-German factor in Estonia?s historical identity. The range of texts used as sources will vary from the belletristic to the historiographical and dramatic ones. In the subdivision ?Estonian Culture in the 20th Century?, an exhaustive overview of the area and a big collective monograph is planned.