See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Mobilitas Pluss Postdoctoral Researcher Grant / Mobilitas Pluss järeldoktoritoetus" projekt MOBJD78
MOBJD78 "Taim-atmosfäär interaktsioonide geneetiline regulatsioon (1.05.2017−30.04.2019)", Karin Sigrid Linnea Johansson, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, tehnoloogiainstituut.
MOBJD78
Taim-atmosfäär interaktsioonide geneetiline regulatsioon
Genetic regulation of plant–atmosphere interactions
1.05.2017
30.04.2019
Teadus- ja arendusprojekt
Mobilitas Pluss Postdoctoral Researcher Grant / Mobilitas Pluss järeldoktoritoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB310 Soontaimede füsioloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt100,0
PerioodSumma
01.05.2016−30.04.201972 010,00 EUR
72 010,00 EUR

Globaalsed kliimamuutused suurendavad põuaperioode ja põhjustavad ulatuslikku majanduslikku kahju – seetõttu on vettsäästvate sortide aretamine taimebioloogia üks suuremaid väljakutseid. Õhulõhed on taimede pinnal olevad poorid, mis reguleerivad fotosünteesi käigus assimileeritava CO2 sissepääsu ja vee aurumist ehk transpiratsiooni. Üks veekasutuse intensiivistamise võimalusi on manipuleerida läbi õhulõhede toimuvat vee kadu. Käesoleva projekti eesmärk on uurida kahte transpiratsiooni mõjutavat protsessi; õhulõhede sulgumine kõrgema CO2 toimel ja sulgrakkude tihedus pinnühiku kohta. Kasutades A. thaliana looduslike ökotüüpide vahelist õhulõhede CO2-reaktsioonide ja tiheduse varieeruvust olen identifitseerinud mitu vastavaid tunnuseid mõjutavat geneetilist lookust. Selle projekti raames kavatsen identifitseerida vastavat variatsiooni põhjustavad mutatsioonid ja kirjeldada vastavate valkude funktsiooni. Saadud informatsiooni saab kasutada molekulaarseks sordiaretuseks.
Global change increases the severity and duration of drought in agricultural systems worldwide. Improving the water economy of crops is thus an important measure to mitigate effects of drought stress on food production in a future climate. One way of reducing plant water consumption is to manipulate gas exchange through stomata, i.e. microscopic pores in the epidermis that balance the uptake of CO2 against the loss of water vapor. The aim of this project is to increase our understanding of two pathways regulating stomatal gas exchange: the stomatal closure response to elevated CO2 concentration and the regulation of stomatal density. Using natural variation in the stomatal CO2 response and density in the model plant Arabidopsis thaliana, I have identified several quantitative trait loci (QTL) for these traits. In this project I will identify the relevant genes and characterize the function of encoded proteins – information that could facilitate molecular breeding of new crop varieties.
Projekt keskendus kahe taimede veevahetust mõjutava protsessi uurimisele: 1) õhulõhede reaktsioon kõrgendatud atmosfääri CO2 kontsentratsioonile ja 2) taime kutiikula moodustumine. Eesmärgiks oli tuvastada neid protsesse reguleerivaid geneetilisi komponente. Oma varasemas töös olin tuvastanud erakordselt tugeva õhulõhede CO2 reaktsiooni mõjutava QTL-I (Quantitative Trait Loci). See QTL kaardistati kahe Arabidopsis thaliana okotüübi ristamisel saadud liinide uurimisega. Selles projektis kasutasin samade oktüüpide ristamisel saadud NIL (Near Isogenic Lines) liine, mis kinnitasid selle QTL-i asukohta 2-sel kromosoomil. Lisaks genereerisin väiksema introgressiooniga uue NIL liinide komplekti, et võimaldada CO2 sõltuva lookuse täpsem kaardistamine. See lähenemine võimaldas kaaridstada QTL 65 geeni sisaldavasse piirkonnda, millest kaheksas geenis oli genotüüpide vahel mitte-sünonüümseid polümorfisme. Praegu jätkame antud mutatsioonide CO2 reaktioonide mõju uurimist. Taimeliinid mis kannavad mutatsioone kutiikula moodustumist mõjutavates geenides saadi uurides osoonitundlike mutante. Kutikulaarsete defektide tuvastamiseks tehti toluidiin sinise test 45 mutandil ja identifitseeriti sel teel 29 taimeliini millel on kutiikulaarne fenotüüp. Eriti tugeva fenotüübiga 12 mutandi DNA sekveneeriti selleks, et tuvastada liinid mis sisaldavad mutatsioone juba teadaolevatel kutiikula moodustumist reguleeritvates geenides. Hetkel toimub selle andmestiku analüüs. Lisaks olen juba loonud F2 populatsioonid, selleks et teha kindlad fenotüüpi põhjustavad mutatsioonid kasutades Shoremap meetodit.