"Tippkeskused" projekt Tippkeskus
Tippkeskus "Teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise programm, 2.3. eraldi osa: Teaduse Tippkeskuste programm. Keskkonnakeemia. (13.12.2001−31.12.2007)", Uuve Kirso, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut.
Analüütilise Spektromeetria tippkeskus
Tippkeskus
Teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise programm, 2.3. eraldi osa: Teaduse Tippkeskuste programm. Keskkonnakeemia.
13.12.2001
31.12.2007
Teadus- ja arendusprojekt
Tippkeskused
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.8. Keskkonnaseisundit ja keskkonnakaitset hõlmavad uuringudT270 Keskkonnatehnoloogia, reostuskontroll1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia100,0
PerioodSumma
13.12.2001−31.12.20071 019 429,00 EEK (65 153,39 EUR)
65 153,39 EUR
Tippkeskus

Uurimisobjektiks oli põlevkivitööstuse tahked jäätmed. Vaadeldi Narva elektrijaamades tekkiva tuha ja keemiatööstuses eralduva poolkoksi käitumist vee toimel. Leostamise katsed viidi läbi kasutades standard testi European standard EN 12457, mis käsitleb granuleeritud tahkete jäätmete töötlemist veega kahes järgnevas etapis, tahke jäägi eraldamist ja vesifaasi analüüsi. Põlevkivi jäätmete puhul rakendati taolist meetodit esmakordselt. Selgus, et poolkoksist (Viru Keemia Grupp) vesifaasi sattuvad ainete hulgad on suured. Olulistest keemilistest ühenditest määrati nii poolkoksis endas kui ka vesitõmmises fenoolid (kolorimeetriliselt ja GC/MS) ja PAH (PAH, Polycyclic Aromatic Hydrocarbons) grupi esindajad (GC/MS). Nagu eeldati, eraldusid vesifaasi eelkõige fenoolid, kusjuures erineva struktuuriga ühendid erineval määral. Vesitõmmised olid tugevalt leeliselised, seetõttu esinesid fenoolid ioniseeritud vormis ja kõrgenenud lahustuvusega. Fenolaatidena astuvad fenoolid kergemini elektrofiilsetesse reaktsioonidesse, st reageerivad kiiremini hapnikuga kui põhiolekus. Poolkoksi keskkonnaohtlikest koostisosadest muutusid liikuvaks veel kahe- ja kolmetuumalised süsivesinikud, milliseid leiti mõlemas vesitõmmises. Narva Elektrijaamade tuha analoogiline uurimine andis tunnistust sellest, et kahe– ja kolmetuumaliste PAH derivaatide olemasolu identifitseeriti nii esimese kui ka teise etapi vesileotises.