See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalne uurimistoetus" projekt PUT533
PUT533 (PUT533) "Uute elektritootmismustrite mõju kõrgepingeseadmete ja kaablite isolatsioonile (1.01.2014−31.12.2016)", Ivo Palu, Tallinna Tehnikaülikool, Energeetikateaduskond.
PUT533
Uute elektritootmismustrite mõju kõrgepingeseadmete ja kaablite isolatsioonile
Impact of new types of electricity generating patterns to high voltage equipment and cable insulations
1.01.2014
31.12.2016
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus
Stardiprojekt
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.17 Energeetikaalased uuringudT140 Energeetika 2.2. Elektroenergeetika, elektroonika (elektroenergeetika, elektroonika, sidetehnika, arvutitehnika ja teised seotud teadused)100,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Tehnikaülikool, Energeetikateaduskondkoordinaator01.01.2014−31.12.2016
PerioodSumma
01.01.2014−31.12.201457 600,00 EUR
01.01.2015−31.12.201557 600,00 EUR
01.01.2016−31.12.201657 600,00 EUR
172 800,00 EUR

EL on võtnud eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu aastaks 2020 20%ni. Selle eesmärgi riiklikuks täitmiseks on, mõne erandiga, kas tuule- või bioenergia kasutamine. Kõik need uued võimsused ühendatakse olemasolevasse elektrivõrku, kusjuures on väga oluline, mis tüüpi tootmisseade võrku ühendatakse. Nimelt muudab juhuslike tootmisvõimsuste lisandumine suurel määral elektriliinide ning jõutrafode võimsusvoogude mustreid põhjustades lisakoormust kõrgepingevõrgu seadmete ja elementide isolatsioonile. Käesoleva projekti eesmärgiks on uurida ja selgitada juhusliku iseloomuga elektritootjate poolt põhjustatud lisakoormuste iseloomu ning uute andmetega kirjeldada nende mõju peamiselt kaablite, aga ka teiste seadmete isolatsiooni omadustele. Teades lisakoormuste iseloomu ja mõju, hõlbustub tulevikus elektrisüsteemi projekteerimine, hoolduste plaanimine ning investeeringute hindamine. Vastava info omamine aitab vältida üle- või ala dimensioneerimist kõrgepingeseadmete valikul.
EU has agreed to increase the share of renewable energy sources to 20% by 2020. With a few exceptions, the main options for countries to do it is to use wind energy and biomass. All these new generating units will be installed to existing electricity grid, while there is notable difference, what type of load will be connected. The reason for this is that variable energy resources affects the load patterns and causes stress to high voltage equipment. The main purpose of this project is to investigate and explain what phenomena takes place in cable and other high voltage equipment insulation when variable power sources are connected to the grid. By knowing the structure and characteristics of stress to high voltage equipment, one can improve the planning and maintenance activities and will be able to evaluate the investment. Existence of this information could avoid over and under dimensioning.
Eesti ja Euroopa Liidu elektrisüsteemid on olukorras, kus fossiilsed energiaressursid pole enam soositud ja tuleb otsustada kuidas tulevikus energiavajadus katta. Jõuliselt arendatakse taastuvenergia tootmist, mis on energiasüsteemide vanust arvestades suhteliselt uued energiaressursid. Traditsioonilised elektrijaamad on võimelised tootma elektrit vastavalt tegelikule hetkevajadusele. Tuul ja päike on sobival ajal saadaval vaid osaliselt ning võrreldes soojuselektrijaamadega on nende elektri tootmine juhuslikum. Käesoleva teadustöö ülesanne oli lähemalt uurida uut tüüpi elektrienergia allikate mõju olemasolevale elektrivõrgule. Sõltuvalt tootmisseadmete tüübist ja käitumisest mõjutab juhuslike tootmisvõimsuste lisandumine suurel määral elektriliinide ning elektrilist aparatuuri läbiva võimsuse mustreid, põhjustades lisakoormust kõrgepingevõrgu seadmete ja elementide isolatsioonile. Võrreldes tuule ja päikese elektrijaamade tootmisgraafikuid (jättes välja öötunnid) selgus, et tuule korral on rohkem võimsuse tippe kui päikese korral. Samuti on selge, et meie laiuskraadidel ei ole võimalik päikesest saada elektrit ööpäev järjest, aga tuuleelektri korral on see täiesti reaalne. Reaalsete kaablite testimisel Soomes Aalto Ülikoolis selgus, et sõltuvalt kaablite ühendamiseks kasutatavatest komponentidest ilmnevad olulised erinevused komponentide töötemperatuuris. Kuna kõrgemal temperatuuril talitlevad kaablimanused vananevad märgatavalt kiiremini, saab järeldada milliste jätkumuhvide kasutamist tuleks eelistada pikkade perioodide kaupa tugevalt koormatud jõukaablites või valida kaablid, mille läbilaskevõime varu on suurem. Saadud teadmiste alusel on võimalik suurendada taastuvate allikatega seotud elektrivõrgu elementide töökindlust ja seeläbi võimaldada täielikumalt ära kasutada taastuvenergiaressurssi.