See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)" projekt ETF8968
ETF8968 "Lainetuse tekitatud hoovused ja meretaseme tõus rannikumers (1.01.2011−31.12.2014)", Urmas Raudsepp, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Meresüsteemide Instituut.
ETF8968
Lainetuse tekitatud hoovused ja meretaseme tõus rannikumers
Wave induced currents and sea level setup in the coastal sea
1.01.2011
31.12.2014
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP500 Geofüüsika, füüsikaline okeanograafia, meteoroloogia 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia100,0
PerioodSumma
01.01.2011−31.12.201111 760,00 EUR
01.01.2012−31.12.201211 760,00 EUR
01.01.2013−31.12.201311 760,00 EUR
01.01.2014−31.12.201411 760,00 EUR
47 040,00 EUR

Läänemere kohta puuduvad uurimused, mis käsitlevad tuulelainete indutseeritud hoovuste ja veetaseme tõuse rannikumeres. Samas, uurimused eri maailma paigus toovad selgelt esile, et mainitud protsessid mõjutavad suuresti rannikulähedast hüdrodünaamikat. Projekti lõppeesmärgiks on välja selgitada, kui suurel määral tuulelained genereerivad hoovusi ja veetaseme tõusu Eesti rannikumeres. Hüpotees on, et tuulelainete genereeritud hoovused tormi tingimustes on samas suurusjärgus tuule genereeritud hoovustega madalas vees ning lainete indutseeritud veetaseme tõus mõjutab kogu veetaseme tõusu ranniku lähedal. Uurimismeetodid sisaldavad lainete ja hoovuste numbrilist modelleerimist, SAR (Synthetic Aperture Radar) andmete analüüsi ning lainete, hoovuste ja veetaseme mõõtmist rannikumeres. Numbrilised mudelieksperimendid ideaaloludes viiakse läbi, et tuvastada ning põhjendada piirkonnad Eesti rannikumeres, kus tuulelainete indutseeritud hoovused ning veetaseme tõus on potentsiaalselt oluline. Kvantifitseeritakse reaalne tuulelainete indutseeritud hoovuste ja veetaseme tõus erinevatel merealadel reaalsete ajas muutuvate tuuletingimuste oludes. Analüüsitakse SAR andmete võimet ja usaldusväärsust tuvastada lainete murdumise alasid. Põhja-indutseeritud murdumise liiget SWAN lainemudeli lainemõjutiheduse võrrandis verifitseeritakse kasutades SAR ja lainemudeli tulemusi. Projekti tulemuste interpreteerimiseks tuleb hinnata vigasid tuuleväljades. Tuuleväljade ebatäpsuste ulatust hinnatakse kasutades kõrglahutusega kaugseire andmeid ja HIRLAM mudeli prognoose rannikumeres. Projekti tulemused publitseeritakse rahvusvahelise levikuga teadusajakirjades, mis on seotud rannikulähedase hüdrodünaamika uurimisega, samuti esitatakse konverentsidel. Projekti uurimistulemused omavad tähtsust hüdrodünaamika modelleerimise seisukohast, sest lainete genereeritud hoovused ning veetaseme tõus on võimalik lisada tulevikus tsirkulatsiooni mudeli sisendiks. Projekti tulemuste sammhaaval kasutuselevõtt operatiivses meremudelis HIROMB-EST võimaldab parandada veetaseme prognoose Eesti rannikumere jaoks.
The studies on the wind wave induced currents and wave induced sea level set up is lacking for the Baltic Sea. However research made in other parts of world suggests that in the coastal zone these processes contribute substantially to nearshore hydrodynamics. The aim of the project is to find out to what extent wind waves generate currents and induce sea level rise in Estonian coastal sea. We hypothesize that in storm conditions wave induced currents are at least in the same order of magnitude as wind induced currents in shallow water and wave induced setup contribute to water level rise near shore. The research methods include wave and hydrodynamic numerical modeling, analyses of Synthetic Aperture Radar (SAR) imagery and field measurements of currents, sea level and waves. The areas in the Estonian coastal sea where wave induced currents and sea level setup is potentially important are identified and explained using ideal case numerical experiments. The actual effect of wave induced currents and sea level setup in different areas under realistic time variable wind forcing will be quantified. The reliability of SAR data for identification of wave breaking areas will be investigated. The validation of the breaking dissipation term in the action balance equation of SWAN will be done by comparing incidence of SAR images and wave model results. The interpretation of the result requires estimates of the uncertainties in the wind forcing. To achieve this the extent of wind uncertainties is estimated using high resolution satellite remote sensing imagery and HIRLAM model forecasts in the coastal sea. The results of the project will be published in international scientific journals connected to nearshore hydrodynamic research and presented in the conferences. Results of the research could be of importance in terms of hydrodynamic modeling, as wave induced currents and setups could be included as an additional forcing in circulation models in future. Step-by-step implementation of the project results into operational marine model HIROMB-EST improves the results of sea level forecasts in the Estonian coastal sea.
Läänemere kohta puudusid uurimused, mis käsitlevad tuulelainete indutseeritud hoovuste ja veetaseme tõuse rannikumeres. Samas, uurimused eri maailma paigus toovad selgelt esile, et mainitud protsessid mõjutavad suuresti rannikulähedast hüdrodünaamikat. Antud grantiprojekti lõppeesmärgiks oli välja selgitada, kui suurel määral tuulelained genereerivad hoovusi ja veetaseme tõusu Eesti rannikumeres. Hüpotees oli, et tuulelainete genereeritud hoovused tormi tingimustes on samas suurusjärgus tuule genereeritud hoovustega madalas vees ning lainete indutseeritud veetaseme tõus mõjutab kogu veetaseme tõusu ranniku lähedal. Mõlemad hüpoteesid leidsid ka kinnitust. Grantiprojekt hõlmas meetodina endas nii numbrilist modelleerimist (SWAN,SWASH, 2D mittelineaarne madala vee mudel, HIROMB mudel), in situ mõõtmisi (rõhuandurid, ADCP, Waverider) ning kaugseire andmeid (ASAR, Envisat, TerraSarX). Kõikide nende meetodite kombineerimisel oli võimalik edukalt uurida lainetuse/hüdrodünaamika vastasmõju madalas meres. Projekti üks põhilisi järeldusi ongi teadmine, et mitme-mastaapsete protsesside uurimine reaalsetes geofüüsikalistes oludes nõuab erinevate uurmismeetodite sünergiat.