See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalne uurimistoetus" projekt PUT4
PUT4 "Aeglaselt jagunevad tüvirakud normaalses maksas ja maksakasvajates: nende roll ja regulatsioon normaalse ja kasvajalise koe alalhoius. (1.01.2013−31.12.2016)", Viljar Jaks, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, molekulaar- ja rakubioloogia instituut.
PUT4
Aeglaselt jagunevad tüvirakud normaalses maksas ja maksakasvajates: nende roll ja regulatsioon normaalse ja kasvajalise koe alalhoius.
Comparative study of the quiescent stem cells in normal liver and liver cancer: their role and regulation in normal and malignant tissue maintenance.
1.01.2013
31.12.2016
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus
Otsinguprojekt
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.12. Bio- ja keskkonnateadustega seotud uuringud, näiteks biotehnoloogia, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, biofüüsika, majandus- ja tehnoloogiauuringudB200 Tsütoloogia, onkoloogia, kantseroloogia1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt80,0
3. Terviseuuringud3.11. Terviseuuringutega seotud uuringud, näiteks biokeemia, geneetika, mikrobioloogia, biotehnoloogia, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, biofüüsika ja bioinformaatikaB210 Histoloogia, tsütokeemia, histokeemia, koekultuurid3.1. Biomeditsiin (anatoomia, tsütoloogia, füsioloogia, geneetika, farmaatsia, farmakoloogia, kliiniline keemia, kliiniline mikrobioloogia, patoloogia)20,0
PerioodSumma
01.01.2013−31.12.201370 969,00 EUR
01.01.2014−31.12.201470 969,00 EUR
01.01.2015−31.12.201570 969,00 EUR
01.01.2016−31.12.201670 969,00 EUR
283 876,00 EUR

Krooniline kokkupuude keskkonnamürkidega ning viirusinfektsioonid põhjustavad maksakoe taastootmise järkjärgulist kadu ning maksatsirroosi. Paradoskaalselt tekib 80% maksakasvajatest tsirrootilises maksas, mis viitab sellele, et mõlema haiguse aluseks on maksa tüvi/eellasrakkude regulatsioonihäire. Käesoleva projekti peaeesmärgiks on anda süstemaatiline ülevaade maksa tüvi/eellasrakkude regulatsioonist ja muutustest neid ümbritsevas ekstratsellulaarses maatriksis maksakahjustuste paranemisel ning maksakasvaja tekkel. Selleks me identifitseerime ning kirjeldame primitiivseid maksa ja maksakasvajate aeglaselt jagunevaid tüvirakke ja neid vahetult ümbritsevat ekstratsellulaarset maatriksit. Võrreldes regulatsioonimehhanisme, mis juhivad nende rakkude aktiivsust normaalses ja kasvajalises maksas loodame me leida uusi võimalusi maksakasvajate paremaks raviks ning maksarakkude efektiivseks kehaväliseks paljundamiseks.
Chronic exposure to environmental toxins and viral infections cause exhaustion of liver regenerative properties, which results in loss of functional liver cells and liver cirrhosis. Paradoxically, 80% of hepatocellular carcinomas appear in cirrhotic livers suggesting that deregulation of liver stem/progenitor cell compartment might underlie both these processes. The proposed project aims to give a composite understanding of the regulation of stem/progenitor cells in normal liver regeneration and liver pathologies. We will describe the gene expression profiles and differences in the extracellular matrix surrounding the most primitive quiescent label retaining stem cells in normal liver and in liver tumors. By comparing the molecular mechanisms regulating the stemness properties and activation of these cells in normal and malignant liver tissue we expect to spot novel intervention points for more complete cancer eradication and find better substrates for hepatocyte expansion.
Meie projekti eesmärk oli selgitada täpsemalt maksa regeneratsiooni rakulisi mehhanisme. Selleks kasutasime keerukaid geneetiliselt muundatud hiirtel baseeruvaid katsesüsteeme ja erinevaid kujustamismeetodeid. Meil õnnestus selgitada vähemalt osaliselt neid protsesse, mis tagavad maksa fenomenaalse regeneratsioonivõime. Nimelt, kui paljudes teistes organites on olemas organspetsiifilised aeglaselt jagunevad tüvirakud, siis maksa puhul leidsime, et erinevalt teistest organitest on aeglaselt jagunevad rakud, mis asuvad sapiteedes, eellasteks vaid sapijuha rakkudele ja mitte parenhüümirakkudele. See toetab hüpotessi, et maksa parenhüümirakud on kõik võimelised jagunema ja nagu meie katsed näitasid, võimelised tekitama ka sapijuharakke kuid mitte vastupidi. Diferentseerunud maksa parenhüümirakkudel säilinud taastusvõime ongi maksa regeneratiivse võimekuse aluseks. Töö teises osas kirjeldasime muutusi maksa rakuvälises aines maksakahjustuse paranemise korral ning identifitseerisime seni vähe iseloomustatud valke - ofaktomediin 4, trombospondiin 4 ja ARMCX2, mis soodustavad selektiivselt maksa ja sapjuhrakkude jagunemist. Selle töö tulemuste baasil oleme asunud välja töötama koostöös TÜ Füüsika Instituudi teadlastega uudseid maksamaatrikseid, mis võiksid saada aluseks kunstlike mikrokudedele. Viimaseid saab kasutada ravimiuuringutes ning suuremahulistes teadusuuringutes loomade asemel. Koostöös Vähiuuringute Kompetentsikeskusega avastasime uudse kasvajavastase aine, mis vähendab AKT signaaliraja aktiivsust, suunab kasvajarakud diferentseeruma ning seeläbi vähendab kasvajateagressiivsust organismi kudesid praktiliselt kahjustamata. See aine, eriti koos Notch raja inhibiitoritega on perpektiivne võitlemaks muuhulgas ka maksakasvajatega.