"Personaalse uurimistoetuse stardigrant" projekt PSG10
PSG10 (PSG10) "Veepoliitika raamdirektiivi nõuete täitmise edendamine ja järvede kaugseire rakenduste parendamine neeldumisparameetrite täpsema määratlemise kaudu (1.01.2018−31.12.2021)", Kersti Kangro, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, Tartu observatoorium.
PSG10
Veepoliitika raamdirektiivi nõuete täitmise edendamine ja järvede kaugseire rakenduste parendamine neeldumisparameetrite täpsema määratlemise kaudu
WFD reporting enhancement and improved Earth Observation applications through better characterisation of absorption properties in lakes
1.01.2018
31.12.2021
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalse uurimistoetuse stardigrant
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.8. Keskkonnaseisundit ja keskkonnakaitset hõlmavad uuringudT270 Keskkonnatehnoloogia, reostuskontroll1.5 Maateadused ja nendega seotud keskkonnateadused50,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB260 Hüdrobioloogia, mere-bioloogia, veeökoloogia, limnoloogia 1.6 Bioteadused50,0
PerioodSumma
01.01.2018−31.12.201879 590,00 EUR
01.01.2019−31.12.201979 590,00 EUR
159 180,00 EUR

Järvede ökoloogilise seisundi jälgimiseks saab kasutada lisaks suhteliselt harva toimuvale tavaseirele kaugseire meetodeid, võimaldades anda mitmetest Veepoliitika Raamdirektiivis esiletoodud näitajatest (vetikaõitsengute ulatus ja intensiivsus, vee läbipaistvus, klorofülli ja vetikate hulk) nii ajaliselt kui ruumiliselt parema ülevaate. Liigne sinivetikate hulk on probleemiks paljudes madalates järvedes ning kaugseire meetoditega on võimalik õitsengute kujunemise täpsem jälgimine. Varasemalt MERISe andmetel Peipsi järve alusel välja töötatud Chl a, fütoplanktoni kogubiomassi ja sinivetikate hulga määramise algoritme on plaanis edasi arendada, rakendades neid Copernicus-programmi satelliitide Sentinel 2A ja 2B ning Sentinel 3 andmetele. Looduslike vete jaoks sobivate algoritmide edasiarenduseks on vajalikud välitööd, et määrata samaaegselt erinevat tüüpi järvede optilisi omadusi ja veesiseseid ainehulkasid. Hiljem seostatakse tulemused kaugseire abil saadud optiliste signaalidega.
EU Copernicus programme provides an enhanced capabilities of Earth observation due to new optical instruments on board of Sentinels (2A, 2B and 3), allowing to focus besides large lakes also to smaller lakes. EO has been proposed as an operational means to support the monitoring of parameters required by WFD (transparency, extent and intensity of cyanobacterial (CY) blooms, the amount of phytoplankton, CY and Chl a). Our previous work about L. Peipsi has proved it is possible to monitor these parameters with sufficient accuracy by EO methods, thus we plan further development of suitable algorithms for estimating annual and seasonal variations of these parameters in lakes, which belong to different WFD types. This project aims to extend the knowledge of the spatio-temporal variability of the optical properties and in-water constituents of boreal lakes. New products will be validated through a number of field studies and outcome is used for fulfilling WFD reporting needs for lakes.