"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7622
ETF7622 "Muldade tihenemine rohumaadel: põllumajanduse mõju muldade deformeerumisele ja taimestikule (1.01.2008−31.12.2011)", Endla Reintam, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
ETF7622
Muldade tihenemine rohumaadel: põllumajanduse mõju muldade deformeerumisele ja taimestikule
Soil compaction on grasslands: the effect of agricultural activity on soil deformation and plants
1.01.2008
31.12.2011
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.6. PõllumajandusteadusB410 Mullateadus, põllumajanduslik hüdroloogia 4.1. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja nendega seonduvad teadused (agronoomia, loomakasvatus, kalakasvatus, metsakasvatus, aiandus jne.)100,0
PerioodSumma
01.01.2008−31.12.2008288 000,00 EEK (18 406,55 EUR)
01.01.2009−31.12.2009276 480,00 EEK (17 670,29 EUR)
01.01.2010−31.12.2010251 316,00 EEK (16 062,02 EUR)
01.01.2011−31.12.201116 062,00 EUR
68 200,86 EUR

Kultuurrohumaad rajatakse tavaliselt vähem viljakatele muldadele, nagu paepealsed ja leetunud mullad, või märjematele muldadele, nagu glei- ja turvasmuldadele. Kuigi märgadel muldadel on muu põllumajanduslik tootmine agrotehnilise kandvuse tõttu raskendatud, rakendatakse ka seal kvaliteetse ja produktiivse sööda saamiseks intensiivtehnoloogiaid nagu sage niitmine, kõrged väetusnormid ja puhaskultuurid või liigivaesed segukultuurid ning efektiivne kuid raske põllumajandustehnika. Muldade tihenemisealastes uuringutes on seni põhitähelepanu olnud põllumuldadel ja põllumajanduslikel kultuuridel, vähemal määral karjatamise mõjul muldade omadustele. Kuidas muutuvad intensiivse tootmise käigus muldade omadused, millise surve juures jätkavad mullapoorid veel funktsioneerimist, kuidas kasutatav tehnoloogia mõjutab rohumaakultuuride juurte regeneratsioonivõimet ja seeläbi ka taimede toitumist ja produktsiooni on vähe teada. Kuid, et rohumaakultuurid oma ulatusliku juurekavaga põllumajandusmasinate mõju leevendada võivad ning ka mullaomadusi, sh struktuursust parandada võivad, ei piisa rohumaa-alastes uuringutes ainult mehaanilise surve uurimisest mulade stabiilsusele ja pooride funktsioneerimisele vaid on vaja uurida ka juurte mõju antud protsessis. Kui tugevat survet suudavad juured taluda, kuidas toimub toitainete omastamine tihendatud mullast, kui ulatuslikult ja kuidas suudavad rohumaakultuuride juured mulla omadusi mõjutada vajab põhjalikumat uurimist. Need on probleemid, millele antud uurimisprojektiga lahendusi otsima hakatakse. Eesmärgi täitmiseks kogutakse andmeid Eesti tootmispõldudelt ja põldkatsest, mis on rajatud EMÜ PKI katsebaasi Rõhule. Määratakse muldade füüsikalis-mehhaaniliste näitajad (poorsus, hüdroloogilised näitajad, tihedus jm) ja keemilised omadused; juurte omadused (maht, pikkus, läbimõõt, mass, tugevus toitainete sisaldus jm), taimede maapealsete osade produktiivsus ning toitainete sisaldus. Tootmisest kogutakse proovid erinevatelt muldadelt ning erineva taimikuga rohumaadelt pärast niidet kohast, kust põllumajandustehnika on üle sõitnud ning kohast, kust üle sõidetud ei ole. Katse, kus erineva väetustasemega erinevad kultuurid (nii kõrrelised kui ka liblikõielised) lisaks niitmisele tihendatakse igal kevadel katselappide otstest spetsiaalselt üle sõiduga. Projekt toimub koostööna Kieli Christian Albrehts´i Ülikooli taimede toitumise ning mullateaduse instituudiga, kus on rajatud sarnane põldkatse.
Cultural grasslands are usually found on less fertile soils, such Leptosols and Arenosols, and on wet soils, such Gleisols and Histosols. On wet soils the other agricultural activities are limited due to the low agrotechnical bear capability of those soils. However, intensive management of grasslands, such repeated cutting, high fertilization rates, monoculture or species arm plant cover, effective but heavy machinery, are proceeded on grasslands to get high quality fodder. In subject of soil compaction research, the main attention is paid on the cultivated land and less on grasslands. How are changing the soil properties during intensive management, in which load the pores continue still to function, how the technology used influences the regeneration ability of roots of grassland cultures and thereby the nutrition and productivity of plants, is slightly known. However, as the grassland cultures with their extensive root system may reduce the harmful effect of soil compaction and improve the soil properties (structure ect), there is not sufficient to study only the mechanical load on soil stability and pore function, but also the effect on roots on the soil processes. How intense load the roots can resist, how the nutrients will be assimilate from the compacted soil by roots and how and to what extent the roots of grassland cultures can affect soil properties, need also further investigations. All those problems, described above, are in the interest of the current study. To reach to the aims of the study, the data will be collected from the agricultural production fields of Estonia and from the field experiment established at the Estonian University of Life Sciences. The physical-mechanical (porosity, bulk density, hydrological parameters ect) and chemical properties the soil, the root parameters (density, volume, strength ect) and the productivity and nutrient content of aboveground plant parts will be tested during the study. From the production fields the probes will be collected after the cut from the passed and un-passed place. In the field experiment the different cultures (legumes and graminaceous) at different fertilization rates will be compacted specially at every spring. The project will be held in the cooperation with the Institute of Plant Nutrition and Soil Science of Christan Albrechts University in Kiel in Germany, where the similar field experiment is established.