"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu" projekt EKKM11-220
EKKM11-220 (EKKM11-220) "Eesti foneetika tervikkäsitlus (1.01.2011−31.12.2013)", Eva Liina Asu-Garcia, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
EKKM11-220
Eesti foneetika tervikkäsitlus
Integrated research on Estonian phonetics
1.01.2011
31.12.2013
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH351 Foneetika, fonoloogia 6.2. Keeleteadus ja kirjandus100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskondkoordinaator01.01.2011−31.12.2013
PerioodSumma
01.01.2011−31.12.20116 800,00 EUR
01.01.2012−31.12.20128 700,00 EUR
01.01.2013−31.12.201310 000,00 EUR
25 500,00 EUR

Projekti eesmärgiks on eesti keele foneetika monograafilise tervikkäsitluse kirjutamine. Kavandatav monograafia kuulub eesti keele riiklikus arengukavas ettenähtud kuueosalisse eesti keele tervikkäsitluste sarja selle esimese osana. Monograafia annab mitmekülgse ülevaate eesti keele hääldussüsteemist, seda nii häälikute kui ka sõna- ja lauseprosoodia osas, tänapäeva eesti keele häälduse kujunemisest, iseloomulikumatest varieerumistest ja dünaamikast, eesti keele häälduse fonoloogilistest alustest ning eesti foneetika uurimisloost ja tähtsamatest eelnevatest uurimustest. Monograafia sihtrühmaks on eesti keele uurijad, õpetajad ja üliõpilased ning üldiselt eesti keele hääldusega tegelejad, sh tehnoloogiliste rakenduste loojad. Sellist ülevaateteost eesti keele foneetikast ei ole tänaseni, kuigi on rohkesti üksikuurimusi erinevate eesti keele foneetiliste nähtuste kohta. Projekti eesmärgiks on, et eesti foneetika tervikkäsitlus saaks trükivalmis 2013. a lõpuks ja ilmuks trükist 2014. a. Selle saavutamise eelduseks on projekti täitjate varasemad uurimused eesti foneetika alalt ning eelnev koostöökogemus. Projekti eesmärgi - eesti keele foneetika tervikkäsitlust hõlmava monograafia valmimise - täitmise teeb realistlikuks tööülesannete jagamine nelja autori vahel. Projekti täitjad kuuluvad Tartu Ülikooli eesti keele ja üldkeeleteaduse instituudi foneetika töörühma, neil on mitmeaastane ühise uurimistöö kogemus. Projekti juht Eva Liina Asu on kaitsnud doktoritööd Cambridge'i ülikoolis eesti keele lauseintonatsioonist. Peale juhtimisülesannete on tema ülesandeks projektis kirjutada eesti keele lausetasandi hääldusnähtuste ülevaade. Eva Liina Asu on koostanud koos projekti teise täitja Pire Terasega eesti keele häälduse lühiülevaate rahvusvahelisele lugejaskonnale (Asu, Teras 2009), mis on aluseks ka üksikhäälikute kirjelduse tegemisel. Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu, kelle juhendamisel on Pire Teras kaitsnud oma doktoritöö lõunaeesti vokaalidest, ja kes juhendab praegu Pärtel Lippuse doktoritööd prosoodilisest sõnast eesti keeles, kirjutab monograafiasse fonoloogilise ülevaate ja eesti keele hääldusvaheldusi ja dünaamikat käsitlevad osad. Nendel teemadel on K. Pajusalu avaldanud varem mitmeid artikleid (vt nt Pajusalu 2003, 2008, 2009). Eesti foneetika teadur Pire Teras juhib eesti keele vokalismi ja konsonantismi käsitlevate osade koostamist ja kirjutab eesti foneetika uurimisloo ülevaate. Pärtel Lippus osaleb kõigi monograafia osade koostamisel, juhtides kvantitatiivsete analüüside ja andmeesitluse tegemist ning sõnaprosoodia osa koostamist. P. Lippuse koos K. Pajusalu ja J. Allikuga tehtud uurimused eesti vältetaju kohta (vt Lippus jt 2009, 2011) annavad võimaluse selles tervikkäsitluses esitada ka tajukatsete tulemusi. Monograafia valmimisel on uudse väärtusliku andmebaasina kasutatav eesti keele spotaanse kõne foneetiline korpus, mida on kogutud ja märgendatud alates 2006. a riikliku eesti keele keeletehnoloogilise toe programmi rahastamisel. Projekti täitjatel on head erialased kontaktid foneetikutega Eesti Keele Instituudis ja TTÜ Küberneetikainstituudis, mõlemas asutuses töötab K. Pajusalu poolt juhendatavaid doktorante, kes kirjutavad väitekirju eesti foneetika alal. See teeb võimalikuks kogu eesti foneetika alase pädevuse kaasamise projekti eesmärkide täitmiseks. Viited Asu, E.L.; Teras, P. (2009). Illustrations of the IPA: Estonian. Journal of the International Phonetic Association, 39(3), 367 - 372. Lippus, P.; Pajusalu, K.; Allik, J. (2009). The tonal component of Estonian quantity in native and non-native perception. Journal of Phonetics, 37(4), 388 - 396. Lippus, P.; Pajusalu, K.; Allik, J. (2011). The role of pitch cue in the perception of the Estonian long quantity. Frota, S.; Elordieta, G.; Prieto, P. (Toim.). Prosodic Categories: Production, Perception and Comprehension (231 - 242). Springer. Pajusalu, K. (2003). What Has Changed in Estonian Pronunciation: the Making of Estonian Accents. Languages in development (107 - 114). München: Lincom Europa. Pajusalu, K. (2008). Eesti fonoloogia teisenemised Keeles ja Kirjanduses. Keel ja Kirjandus, LI(1-2), 16 - 27. Pajusalu, K. (2009). Dynamics of Estonian phonology. Sprachtypologie und Universalienforschung, 62(1/2), 109 - 121.