See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)" projekt ETF7348
ETF7348 "Asustamiste mõju ohustatud lõhelaste ja jõevähi looduslike populatsioonide neutraalsele ja adaptiivsele geneetilisele variatsioonile" (1.01.2008−31.12.2011); Vastutav täitja: Riho Gross; Eesti Maaülikool, Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusfond ; Eraldatud summa: 72 013 EUR.
ETF7348
Asustamiste mõju ohustatud lõhelaste ja jõevähi looduslike populatsioonide neutraalsele ja adaptiivsele geneetilisele variatsioonile
Genetic impact of stocking activities on neutral and adaptive variation in endangered salmonid fish and noble crayfish (Astacus astacus) populations
1.01.2008
31.12.2011
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB260 Hüdrobioloogia, mere-bioloogia, veeökoloogia, limnoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt34,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.6. PõllumajandusteadusB402 Akvakultuuride kasvatamine, kalakasvatus 4.1. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja nendega seonduvad teadused (agronoomia, loomakasvatus, kalakasvatus, metsakasvatus, aiandus jne.)33,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.3. GeneetikaB220 Geneetika, tsütogeneetika 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt33,0
PerioodSumma
01.01.2008−31.12.2008290 400,00 EEK (18 559,94 EUR)
01.01.2009−31.12.2009278 784,00 EEK (17 817,55 EUR)
01.01.2010−31.12.2010278 784,00 EEK (17 817,55 EUR)
01.01.2011−31.12.201117 817,60 EUR
72 012,64 EUR

Projekt on interdistsiplinaarne, hõlmates ohustatud lõhelaste (Atlandi lõhe ja meriforell) ja jõevähi populatsioonide taastamise ja tugevdamisega seotud fundamentaalseid ja rakenduslikke probleeme, mille lahendamiseks kasutatakse molekulaar- ja populatsioonigeneetilisi, fülogeograafilisi ning ökoloogilisi uurimismeetodeid. Uurimuse põhieesmärgid: 1. Hinnata asustamiste mõju ohustatud lõhelaste (lõhe, meriforell) ja jõevähi loodulsike populatsioonide geneetilisele mitmekesisusele ja diferentseerumisele Läänemeres; 2. Uurida populatsioonide geneetilise struktuuri formeerumise dünaamikat taastatavates lõhe- ja meriforellijõgedes; 3. Isoleerida ja rakendada jõevähi geneetilise mitmekesisuse uurimiseks vajalikud mikrosatelliidimarkerid; 4. Töötada välja uudne odav ja suure läbilaskevõimega insertsioonide/deletsioonide (indelite) genotüpiseerimise platvorm lõhel, mida on võimalik kasutada funktsionaalse genoomika uuringutes; 5. Selgitada välja ja kaardistada lõhe kodustamisega seotud genoomipiirkonnad, kasutades selleks sõltumatuid kasvatatud ja looduliku lõhe populatsioonipaare; 6. Selgitada välja kaitset vajavad prioriteetsed populatsioonid ning anda uurimistulemuste põhjal teaduslikult põhjendatud soovitused lõhe, meriforelli ja jõevähi majandamis- ja kaitseprogrammide väljatöötamiseks ja täiendamiseks Projekti oodatavaid tulemusi on võimalik kasutada ohustatud populatsioonide prioritiseerimisel ning kaitse- ja majandamisprogrammide väljatöötamisel ning täiendamisel. Jõevähi jaoks uudsete mikrosatelliidimarkerite isoleerimine ja kasutusele võtmine omab suurt tähtsust selle hinnatud liigi edasisteks uuringuteks, sest võimaldab esmakordselt saada teadmisi populatsioonide geneetilisest struktuurist, geneetilisest mitmekesisusest ja sugulusest. Lõhe funktsionaalse genoomika uuringud aitavad välja selgitada molekulaarseid adaptatsiooniprotsesse nii looduslikus kui kunstlikus (kasvanduse) keskkonnas ning pakuvad laialdast rahvusvahelist huvi, sest selles valdkonnas tehakse maailmas alles esimesi samme. Lõhe domestikatsiooniga seotud genoomipiirkondade välja selgitamine ja kaardistamine võimaldab suurendada selle äärmiselt olulise kalakasvatusobjekti aretusprogrammide efektiivsust ning tuvastada kasvandustest põgenenud lõhesid looduslikes populatsioonides, mis on äärmiselt oluline looduskaitselisest aspektist.
The project will focus on actual problems related to conservation and management of genetic resources of endangered salmonids (Atlantic salmon and sea trout) and noble crayfish by using molecular and population genetic, phylogeographic, functional genomic and ecological methods. The major objectives of the project are: 1. To estimate the impact of stockings of hatchery reared fish/crayfish on genetic diversity and differentiation of wild populations of Atlantic salmon, sea trout and noble crayfish in the Baltic Sea drainage; 2. To study the formation dynamics of population genetic structure in former salmon and sea trout rivers as a result of stocking activities; 3. To develop novel polymorphic microsatellite DNA markers for noble crayfish and to apply them for studying the population genetic structure and genetic diversity in the Baltic Sea region; 4. To develop a novel low cost high-throughput genotyping platform of insertion/deletion polymorphisms (indels) in Atlantic salmon which can be used for functional genomic studies; 5. To identify genomic regions of Atlantic salmon that are affected by ‘domestication’ using independent wild-captive salmon population pairs and to test for evidence of parallel evolution; 6. To prioritize populations of salmon, sea trout and noble crayfish for conservation and to provide recommendations for developing scientifically sound conservation and management plans . The ecpected results of the project will be applied for developing scientifically sound conservation and management plans. Development of polymorphic microsatellite DNA markers for noble crayfish has a great significance for the whole noble crayfish research community in Europe because for the first time it allows to obtain knowledge about the population genetic structure and genetic diversity in this valuable species. The studies of functional genomics in Atlantic salmon will help to understand molecular adaptation processes both in wild and artificial (hatchery) environments and will be of great interest to international scientific community because revealing molecular mechanisms of adaptation to local conditions is one of the most challenging tasks in evolutionary genetics and ecology research today.