See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalne uurimistoetus (PUT)" projekt PUT685
PUT685 "G valkude signaaliülekande regulatsiooni roll kesknärvisüsteemi autoimmuunhaigustes hulgiskleroosi näitel (1.01.2015−31.12.2018)", Sirje Rüütel Boudinot, Tallinna Tehnikaülikool, Matemaatika-loodusteaduskond, Tallinna Tehnikaülikool, Loodusteaduskond, Keemia ja biotehnoloogia instituut.
PUT685
G valkude signaaliülekande regulatsiooni roll kesknärvisüsteemi autoimmuunhaigustes hulgiskleroosi näitel
Impact of G protein signaling regulation in autoimmune pathologies of the central nervous system, focusing on Multiple Sclerosis.
1.01.2015
31.12.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus (PUT)
Otsinguprojekt
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
3. Terviseuuringud3.1. BiomeditsiinB726 Kliiniline bioloogia 3.1. Biomeditsiin (anatoomia, tsütoloogia, füsioloogia, geneetika, farmaatsia, farmakoloogia, kliiniline keemia, kliiniline mikrobioloogia, patoloogia)75,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.12. Bio- ja keskkonnateadustega seotud uuringud, näiteks biotehnoloogia, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, biofüüsika, majandus- ja tehnoloogiauuringudP330 Bioenergeetika 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt25,0
PerioodSumma
01.01.2015−31.12.201556 323,00 EUR
01.01.2016−31.12.201656 323,00 EUR
01.01.2017−31.12.201756 323,00 EUR
01.01.2018−31.12.201856 323,00 EUR
225 292,00 EUR

Ligi 1500 inimesel Eestis on diagnoositud hulgiskleroos (Sclerosis Multiplex; SM), krooniline autoimmuunne kesknärvisüsteemi põletik. Haigust diagnoositakse juba kahekümnendates eluaastates ning selle tulemuseks võib olla puue; praeguste teadmiste juures ei ole seda haigust võimalik välja ravida. R4 G valkude signaaliraja regulaatorvalgud (R4 RGS) reguleerivad immuunrakkude migratsiooni ning kaks neist (RGS1 ja RGS4) on kirjanduse põhjal SM haigusega seotud. Meie endi poolt Tallinnas läbi viidud eeluuringute põhjal võib öelda, et ka kolmas R4 RGS, RGS16, reguleerib haiguse kulgu. Käesolevas projektis kavatseme uusimate metoodikate abil põhjalikult uurida RGS16 knock-out (KO) hiiri SM-sarnase haiguse ning olemasolevate SM ravivõimaluste kontekstis nii geeni- kui valguekspressiooni tasemel. Paralleelselt jätkame koostööd Eesti haiglatega uurimaks RGS16 taset SM patsientidel. Eeldatavad tulemused võimaldavad suure tõenäosusega uusi SM ravivõimalusi välja töötada.
Approximately 1,500 people in Estonia have been diagnosed with Multiple Sclerosis (MS), a chronic autoinflammatory disease of the Central Nervous System. The disease affects people from their twenties and can result in disabilities; currently there is no cure. R4 Regulators of G protein Signaling (R4 RGS) proteins modulate immune cell migration; two R4 RGS (RGS1 and RGS4) have been implicated in the etiology of MS. Our preliminary studies in Tallinn strongly suggest a third R4 RGS, RGS16, to also regulate the disease course. In the current project, RGS16 knock-out (KO) mice will be extensively studied in the context of MS-like disease and the current MS treatment options using modern techniques for analyzing gene and protein expression. In parallel, we will continue our collaboration with the Estonian hospitals to test RGS16 expression. The results we obtain through this project are likely to assist in the development of new treatment strategies for MS.
Leukotsüütide aktivatsioonmehhanismide väärtalitlus on võtmeteguriks autoimmuunhaiguste ja kasvajatega puhul. PUT685 raames uurisime vähetuntud regulaatori (G valgu signaliseerimise regulaator RGS16) mõju kesknärvisüsteemi autoimmuunsetele patoloogiatele keskendudes hulgiskleroosile. Uue teemana lisandusid ka puriinergilised retseptorid, peamine uurimisobjekt P2X4. Nii RGS16 kui P2X4 ekspressioonist oleneb immuunvastuse kallutatus pro-või anti-inflammatoorses suunas. Hulgiskleroosi ravile aitab kaasa immuunrakkude anti-inflammatoorne kuid vähiravile hoopis proinflammatorne suunitlus. Kasutades koos nii in vitro kui in vivo mudeleid, viisime läbi funktsiooni kaotamise ja lisamise katseid, et iseloomustada nende geenide poolt vahendatud mehhanisme. Samuti kasutame võrdlusmeetodeid hindamaks nende geenide olulisust immuunsüsteemi evolutsiooni kontekstis. Peamised tulemused: Oleme näidanud, et: 1) RGS16 vahendab mitmete põletikuvastaste tsütokiinide tootmist monotsüütides (Suurväli et al., 2015); 2) RGS16 omab soospetsiifilist rolli eksperimentaalse autoimmuunse entsefalomüeliidi immuunvastuse reguleerimisel (Helen Aitai MSc 2019) 3) IFNb ravi vähendab oluliselt immuunrakkude migratsiooni (Airi Rump MSc 2018) ning alandab RGS16 poolt reguleeritud geenide RGS1, VAV1 ja CXCR4 mRNA taset vererakkudes (Kärdi et al 2016; 5.2) 4) PCV2-ORF3 tekitab melanoomi rakkude surma. RGS16 takistab siirdatud melanoomi arengut in vivo: RGS16KO hiirtes tekkisid kiiremini ja suuremad kasvajad (Teras et al., 2018, koostöös PERH-iga); 5) P2X4 on kiire ja tundlik puriinergiline retsepor, ja selle ekspressioon mikroglia rakkudel vahendab nii neuropaatilist valu kui närvipõletiku teket (Suurväli et al., 2017) 6) Eosinofiilid on kõige kõrgemat P2X4 ekspressiooni omav populatsioon perifeerse vere leukotsüütide hulgas, mis võib olla aluseks effektor- versus regulatoorsete eosinofiilide tekkele (artikkel saadetud “Frontieres in Immunology”, ja tegeleme reviewrite ettepanekutega)