See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalne uurimistoetus" projekt PUT1517
PUT1517 "Varane demograafiline nüüdisajastumine Eestis: 19. sajandi maa- ja linnaühiskonna mikro-uurimus (1.01.2017−31.03.2021)", Martin Klesment, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut, Eesti demograafia keskus.
PUT1517
Varane demograafiline nüüdisajastumine Eestis: 19. sajandi maa- ja linnaühiskonna mikro-uurimus
Early demographic modernisation in Estonia: a micro-level study of nineteenth-century rural and urban settings
1.01.2017
31.03.2021
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus
Stardiprojekt
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS250 Demograafia5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.70,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH270 Ühiskonna ja majanduse ajalugu 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)30,0
PerioodSumma
01.01.2017−31.12.201757 000,00 EUR
01.01.2018−31.12.201857 000,00 EUR
01.01.2019−31.12.201957 000,00 EUR
01.01.2020−31.12.202057 000,00 EUR
228 000,00 EUR

Olemasolevad teadmised Eesti demograafilise nüüdisajastumise kohta rajanevad eranditult koondandmetel, mis ei võimalda asetleidnud murrangu käigu ega sisemiste mehhanismide põhjalikumat eritlemist. Käesolev projekt soovib neid piiranguid ületada. Projekti eesmärgiks on käsitleda demograafilise nüüdisajastumise algust ning hoogustumist Eestis 19. sajandil, seostades selle ühiskonnas samal ajal asetleidnud sügavate muutustega (üleminek raharendile, talude päriseksostmine, süvenev kihistumine) ning tuginedes uutele, projekti raames arendatud isikupõhistele longituudsetele lokaalandmestikele (Helme kihelkond 1834–95 ja Tartu linn ca 1850–1900). Erinevate arenguprotsesside seostamise vahendiks on sotsiaalkihtide demograafilises käitumises (suremus, sündimus, abiellumus) ilmnevate erisuste sündmuslooline analüüs. Põhihüpoteesi kohaselt tingis varase, nn prantsuse mudeli kohaselt kulgenud demograafilise ülemineku mitme mehhanismi samaaegne, kuid rahvastikurühmi erinevalt puudutanud toime.
The existing knowledge about demographic modernisation in Estonia is based on aggregate-level analyses. This project seeks to overcome these limitations. The objective is to investigate demographic modernisation in Estonia in the 19th century, in the context of a more comprehensive societal change (transfer to money rents, sales of farmland to peasants, deepening of the divides among social strata), employing newly developed longitudinal micro-data (Helme Parish 1834–95, Tartu 1850–1900). The connections between various developmental processes would be established from the analysis of social group differentials in demographic outcomes (survival, reproduction, nuptiality), by means of event history modelling. We hypothesise that the early decline in fertility in Estonia was driven by complementary mechanisms, which affected the higher and lower social strata in varying degrees. The project seeks to consolidate the work of younger researchers studying historical demography in Estonia.