"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF6752
ETF6752 "Soome lahe hüdrofüüsikaliste iseärasuste mõju fütoplanktoni biomassi ja liigilise koosseisu laigulisusele. (1.01.2006−31.12.2009)", Inga Lips, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Meresüsteemide Instituut.
ETF6752
Soome lahe hüdrofüüsikaliste iseärasuste mõju fütoplanktoni biomassi ja liigilise koosseisu laigulisusele.
Influence of hydrographical features to the patchiness of phytoplankton biomass and species composition in the Gulf of Finland
1.01.2006
31.12.2009
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt100,0
PerioodSumma
01.01.2006−31.12.2006222 240,00 EEK (14 203,72 EUR)
01.01.2007−31.12.2007222 240,00 EEK (14 203,72 EUR)
01.01.2008−31.12.2008224 280,00 EEK (14 334,10 EUR)
01.01.2009−31.12.2009215 309,00 EEK (13 760,75 EUR)
56 502,29 EUR

Soome laht on üks Läänemere enim eutrofeerunud osasid ning kuigi maismaalt pärinev toitainete koormus Soome lahele on viimasel kümnendil vähenenud, on anorgaanilise fosfori vood lahe setetest samal perioodil suurenenud. Fütoplanktoni biomassi ja liigilise koosseisu muutlikkus on väga suur nii ajas kui ruumis ning sõltub suures osas hüdrodünaamilistest protsessidest, millega kaasnevad vee liikumine ja segunemine lahes ning toitainete transport. Soome lahe tsüklonaalset üldtsirkulatsiooni ja estuaarile iseloomulikku tiheduse isojoonte kallet loetakse üheks põhjuseks, miks Soome lahe põhjapoolne rannikumeri on produktiivsem. Lühemas ajamastaabis on olulisemateks protsessideks, millega tuuakse toitaineterikast vett alumistest kihtidest ülemistesse ning kujundatakse fütoplanktoni laigulist jaotust on tuule-tekkeline vertikaalne segunemine ja süvaveekerked (nii kaldalähedased kui avamerel esinevad). Soome lahe setted on väga olulised vetikatele kättesaadava fosfori allikad ja praeguses seisundis on Soome lahe ökosüsteem väga tundlik suurenenud toitainete juurdevoole setetest. Seetõttu on oluline põhjalikumalt uurida lahe üldist hüdrofüüsikalist režiimi ning sellega seotud võimalikke toitainete voogusid ülemistesse kihtidesse, eristamaks ja demonstreerimaks sisemise toitainetekoormuse tähtsust Soome lahe ökosüsteemile. Käesoleva projekti eesmärgiks on 1) kirjeldada hüdrofüüsikalist režiimi Soome lahes Tallinn-Helsingi ristlõikel kahel erineval aastajal – kevadel ja suvel; 2) kirjeldada toitainete sisaldust ning selle ajalist ja ruumilist muutlikkust vaadeldaval merealal erinevatel aastaaegadel; 3) kirjeldada fütoplanktoni liigilise koosseisu ja biomassi muutlikkust vaadeldaval merealal erinevatel aastaaegadel; 4) näidata toitainete kontsentratsioonide varieerumise seost valitsevate hüdrofüüsikaliste protsessidega vaadeldaval merealal; 5) näidata, mis ulatuses võib erinevusi fütoplanktoni biomassis ja liigilises koosseisus seostada hüdrofüüsikaliste protsesside poolt vahendatud sisemise ja välimise toitainete koormusega.
The Gulf of Finland is one of the most eutrophied parts of the Baltic Sea and although the external nutrient loads to the Gulf have declined during the last decade, the water dissolved inorganic phosphorus (DIP) concentrations have increased during the same period. The variability of phytoplankton biomass and species composition is very high both in time and space and depends largely from hydrodynamic processes accompanied by water movement and mixing, and transport of nutrients. The cyclonic general circulation scheme and estuary like inclination of density isopycn have been considered as one reason for higher productivity in the northern coastal sea of the Gulf of Finland. In shorter time scale the wind-induced vertical mixing and upwelling events (both coastal an offshore) are more important processes which bring nutrient rich water from lower layers to the upper layers and which form the patchy pattern in phytoplankton distribution. The sediments in the Gulf of Finland are significant sources of bioavailable phosphorus and in the present state the ecosystem of the Gulf of Finland is very sensitive to increased sediment effluxes of nutrients. Therefore it is necessary to investigate more closely the general hydrographical regime and related possible nutrient fluxes to the upper layers to be able to differentiate and demonstrate the importance of internal loading to the Gulfs ecosystem. The main goals of the project are: 1) to describe the hydrographical regime in a sea area between Tallinn and Helsinki during two different seasons – in spring and summer; 2) to describe the concentrations of dissolved inorganic nutrients and their variability in depth, space and time in the sea area under investigation in spring and summer; 3) to describe the variability of phytoplankton biomass and species composition in the sea area under investigation in spring and summer; 4) to demonstrate the link between the variability of nutrient concentration and prevailing hydrographical conditions in the area under investigations; 5) to demonstrate in which scale the measured variability in phytoplankton biomass and species composition can be connected with the internal and external nutrient loads made available by the prevailing hydrographical features.