See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9031
ETF9031 "Kliimamuutustest ja maakastusest põhjustatud muutused taimkatte kooseisus ja mitmekesisuses Holotseeni vältel (1.01.2012−30.04.2016)", Anneli Poska, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Geoloogia Instituut.
ETF9031
Kliimamuutustest ja maakastusest põhjustatud muutused taimkatte kooseisus ja mitmekesisuses Holotseeni vältel
Climate and land-use driven changes in composition and diversity of vegetation during the Holocene
1.01.2012
30.04.2016
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP450 Stratigraafia 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia100,0
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.201214 160,00 EUR
01.01.2013−31.12.201314 160,00 EUR
01.01.2014−31.12.201414 160,00 EUR
01.01.2015−31.12.201514 160,00 EUR
56 640,00 EUR

Climate warming in combination with anthropogenic changes in land cover is considered to be one of the major threats to global biodiversity. Studies of the responses of past land-cover composition and land-cover diversity in relation to changes in climate and land-use that concentrate at mechanisms of land-cover maintenance and change through time and space are especially valuable for helping to predict the response of vegetation to future climate variability and changing land-use. To study the effects of past climate change on vegetation composition during the Holocene and to clarify the temporal and spatial development, extent and intensity of land-use and its impact on biodiversity in South Estonia and North Latvia the quantitative reconstructions of changes in terrestrial land-cover over the Holocene will be generated based on changes in pollen spectra preserved in lake sediments. The dynamics of pollen inferred land-cover changes and vegetation diversity will be linked to the changes in agrarian land-use and climate. The regional vegetation maps will be reconstructed based on quantitative estimations of past vegetation for six time-slices (10K, 8K, 6K, 4K, 2K and present day). The local scale vegetation maps will be produced for the above listed time-slices and for five additional time-slices during the last millennium (AD 1000, AD 1200, AD 1400, AD 1600 and AD 1800). The spatial reconstructions will be validated using the available historical records. The results will be used to validate and calibrate the representativeness of the global dynamic vegetation and land-use models for the investigation area.
Kliimasoojenemist, koos kiiresti suureneva põllumajandusliku maakasutusega, peetakse tänapäeval üheks peamiseks globaalset bioloogilist mitmekesisust ähvardavaks ohuks. Uurimused kliima- ja maakasutusmuutuste poolt minevikus põhjustatud maakatte koosseisu ja mitmekesisuse muutustest on eriti väärtuslikud aitamaks ennustada taimestiku reageerimist edasistele kliima muutustele ja muutuvale maakasutusele. Uurimaks mineviku kliimamuutuste mõju taimkatte koosseisule Holotseeni vältel ja selgitamaks taimkatte ajalist ja ruumilist arengut, maakasutuse ulatust ja intensiivsust, ning selle mõju taimkatte mitmekesisusele, rekonstrueeritakse (kvantitatiivselt) maakatte muutused Holotseenis Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti järvedes säilinud õietolmuspektrite baasil. Õietolmuspektrite abil rekonstrueeritakse ka taimestiku mitmekesisuse dünaamika ja seotakse see maakatte muutustega. Saadud mineviku taimestiku kvantitatiivsete rekonstruktsioonide põhjal luuakse regiooni (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) iseloomustav taimkatte kaart kuue ajalõigu kohta (10K, 8K, 6K, 4K, 2K ja tänapäev). Samade ajalõikude ja lisaks veel viie ajalõigu (AD 1000, AD 1200, AD 1400, AD 1600 and AD 1800) kohta tehakse uuringuteks valitud väikejärvede ümbruste (õietolmu kohaliku sissekande ala ulatuses) taimkatte kaardid. Saadud kaartide tõepärasust hinnatakse olemasolevate ajalooliste andmete ja kaartide põhjal. Kvantitatiivsete ja ruumiliste rekonstruktsioonide tulemusi kasutatakse globaalse taimkatte dünaamika mudelite ja maakasutusmudelite esinduslikuse hindamiseks ja nende kalibreerimiseks uurimisalal.
Grandi täitmise käigus uuriti mineviku kliimatingimuste ja inimmõju intensiivsuse muutuste mõju parasvöötme boreaalsete metsade taimkattele. Põhilise taimkatte koostist mõjutava tegrina kliimat kasutavad dünaamilised taimkattemudelid näitavad, et sellel alal on enamlevinud taimkattetüübiks boreaalne mets (>95%), ning avatud koosluste (rohumaad jmt) osa on tühine. Eesti tänapäevased maastikud erinevad ilmselgelt kliimavöötmele iseloomulikust potensiaalsest taimkattest. Tüüpiline on oluliselt kõrgem inimtekkeliste avatud koosluste osakaal, mis erinevate hinnangute järgi on peaegu kogu Eesti territooriumil 50%. Eesti lõunaosa ja Läti kultuurmaastike tekke ja arengu ajaloo kindlakstegemiseks teostati detailsed õietolmuanalüüsid nelja Eesti (Ähijärv, Mähkli, Veetka ja Tollari järv) ja kolme Läti (Lielais Svetinu, Trikata ja Araiši) järvesetete läbilõikest. Õietolmupõhist maastiku rekonstrueerimise mudelit kasutades taastuletati maakatte kvantitatiivsed muutused viimase 1000 aasta jooksul ja võrreldi neid kättesaadavate ajalooliste arhiivimaterjalide ja kaartidega. Tänapäevaste tingimustega sarnanev maastiku avatus saavutati juba ligi 1000 aastat tagasi ja lähiajaloos (ca 100 – 200 aastat tagasi) on esinenud perioode mil see on olnud ka oluliselt suurem, ulatudes 70-80 (90)%-ini. Selline, inimese põhjustatud muuts maakattes omab olulist mõju nii regionaalsele kliimale kui ka maismaalisele süsinikuringlusele. Kliima jahenemine Holotseeni teisel poolel koos inimtegevuse intensiivisutmisega soodustas kiirekasvuliste liikide (kask, lepp jmt) levikut ja pärssis laialehiste puude ja kuuse levikut. Maastiku avatus ja mosaiiksus on tihedalt seotud floristilise ja palünoloogilise mitmekesisusega, ning õietolmu mitmekesisuse näitas, et fülogeneetiline mitmekesisus oli maksimaalne jäävaheaja alguses ja vähenes kliimatingimuste stabliliseerudes, samas on viimaste aastatuhandete jooksul inimtegevuse mõjul suurennenud liigirikkus. Koostati rida 3D paleogeograafilisi kaarte, mis visualiseerivad rannajoone muutusi ning maakasutuse võimalikku laienemist rannikualadele.