"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9419
ETF9419 "Baltimaade Toidukultuuri Ajalugu. Tootmine, tarbimine ja kultuur keskkonnaajaloo perspektiivist (1.01.2012−31.12.2015)", Ulrike Plath, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
ETF9419
Baltimaade Toidukultuuri Ajalugu. Tootmine, tarbimine ja kultuur keskkonnaajaloo perspektiivist
History of Baltic Food Culture: Production, Consumption and Culture in the Light of Environmental History
1.01.2012
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH280 Kohalik ja piirkondlik ajalugu, ajalooline geograafia alates keskajast 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)34,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH270 Ühiskonna ja majanduse ajalugu 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)33,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH290 Koloniaalajalugu 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)33,0
AsutusRollPeriood
Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuskoordinaator01.01.2012−31.12.2015
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.201211 610,00 EUR
01.01.2013−31.12.201311 610,00 EUR
01.01.2014−31.12.201411 610,00 EUR
01.01.2015−31.12.201511 610,00 EUR
46 440,00 EUR

Toitumine on inimese tähtsaim vajadus ning kõige vahetum lüli looduse ja inimkultuuri vahel. Muutused söögikultuuris viitavad ühiskonnas ja keskkonnas toimuvatele muutustele. Toidukultuuri on seni uuritud mitmetes distsipliinides eraldi ning erinevate põhirõhkude all. Eestlaste ja sakslaste toidud uuriti seetõttu tihtii eraldi. Projekti eesmärk on viia keskkonnaajaloo katuse all kokku toidukultuuri ajalooline, etnograafiline ja semiootiline uurimine ning panna seega alus toidukultuuri uurimisele rahvusülesest perspektiivist. Interdistsiplinaarses uurimisrühmas koondatakse informatsiooni erinevatest valdkondadest eesmärgiga püstitada selliseid uusi küsimusi, nagu: Millised olid tähtsaimad muutused Baltimaade talurahva ja kõrgemate kihtide toidukultuuris? Millal nad toimusid ja millistesse klimaatilistesse, keskkonnaajaloolistesse, poliitilistesse, majanduslikesse, usulistesse ja ühiskondlikessse kontekstidesse nad paigutusid? Kuidas muutusid aja jooksul inimese ja looduse vahekorrad toidulaual? Projekti geograafiliseks lähtealaks on Eesti, kuid silmapiiri püütakse sammhaaval laiendada Läti, Läänemeremaade, Põhja- ja Kesk-Euroopa suunas, ning sealt edasi maailma kultuurilukku. Kitsamalt mõistetud Baltikumi (Eesti ja Läti) toidualased sisesuhted ning nende läbipõimumine ümbritsevate maade toidukultuuriga aitavad tuvastada muutusi kogu piirkondlikus toidukultuuris, toidu tootmises ja tarbimises. Teadmiste ja tehnoloogiate ülekanne ning taimede, loomade ja inimeste liikumine ühest kohast teise põhjustasid muutusi Baltimaade toidukultuuris ning tema suhetes muu maailmaga. Baltimaade toidukultuuri ajalugu uuritakse niisiis kui rahvusülese keskkonaajaloo üht piirkondlikku alaosa. Projekti eesmärkideks on: 1) viia erinevad uurimissuunad kokku Balti toidukultuuri ühisesse interdistsiplinaarsesse ja rahvusvahelisse võrgustikku, 2) uurida piirkondliku toidukultuuri ajalugu rahvusüleses perspektiivis, 3) värskendada keskkonnaajalugu toidukultuuri kui uue uurimissuunaga Balti ajaloo käsitlemisel, 4) tugevdada koostööd toidukultuuri ning keskkonnaajalugu uurivate rahvusvaheliste seltside ja võrgustikega, 5) arendada toidukultuuri uurimist keskkonnaajaloo raames, 6) avalikustada uurimistulemusi inglis- ja eestikeelsete artiklite ja raamatutena, esitada neid avalikel loengutel, seminarides ja filmiõhtutel, 7) töötada välja ühise andmebaasi loomise alused ja struktuur, ning 8) kaaluda ning valmistada ette võimaliku Eesti Keskkonnaajaloo Keskuse rajamist.
Food is the most essential need of man, and thus the most direct link between nature and human culture. Changes in food culture refer to changes in social order and natural environment. Baltic food culture has been researched in different disciplines with different focuses on national and social groups. It is the aim of the project to combine ongoing historical, ethnological and semiotic food research under the umbrella of transnational environmental history. In the interdisciplinary research group, data collected in the different fields of research shall be combined to generate general questions like: What were the main changes in the food culture of Baltic peasants, German upper class and Non-German middle classes in towns and in the countryside throughout history? When did they take place, and how can they be explained? Starting in Estonia, the focus of the project widens step-by-step toward the Baltic Region, Northern and Central Europe, and, last but not least, to global history. Entangled relations between the Baltic world and the outer world help to highlight changes in regional food culture, production and consumption. Ongoing transfers of knowledge, techniques, consumption habits, plants, animals and people connect Estonia and Latvia with the rest of the world. Baltic food history shall be researched as a regional branch of global environmental history. It is the aim of the project 1) to bring together ongoing research on Baltic food culture into an interdisciplinary and international project, 2) to investigate the history of regional food culture in a transnational/transcultural perspective, 3) to promote environmental history as a new approach in food research and history in the Baltic countries, 4) to strengthen cooperation with international societies on food research and environmental history, 5) to develop food research in environmental history, 6) to disseminate the outcome of the research in publications in English and Estonian, in public lectures, seminars and film evenings, 7) to work on a common data base, and 8) to weigh the foundation of an Estonian Center for Environmental History.
1) Projekti eesmärgiks oli uurida Eesti ja Balti toiduajalugu keskkonnajaloo perspektiivist. Projekti raames oli seega kavas - luua interdistsiplinaarne uurimisrühm; - rajada Eesti Keskkonnajaloo Keskus (KAJAK); - ehitada üles koostöö rahvusvaheliste keskkonnaajaloo võrgustike ja Balti toiduajaloo uurijatega; - publitseerida artikleid Eesti ja Balti toiduajaloost rahvusvahelistes ajakirjades; - süvendada Eesti teadlaste kui laiema avalikkuse teadmisi toiduajaloost ja keskkonnaajaloost. Raskused eri profiilidega uurijate koondamisel lahendati sel viisil, et moodustati üks töögrupp fookusega kitsamalt Eesti toidukultuuril ning teine, mis keskendus keskkonnaajaloole üldisemalt. Kui nende gruppide Eesti-sisene koostöö osutus raskeks, siis väliskolleegidega õnnestus koostöö jällegi hästi. Algselt püstitatud eesmärkidest jäi realiseerimata toiduandmebaas, mis osutus üle jõu käivaks ja sisuliselt ebavajalikuks ülesandeks. 2) Nelja aasta töö tulemusena a) rajati KAJAK, mille raames viidi läbi iga-aastaseid konverentse ning üle aasta doktorikoole; b) sõlmiti koostöö rahvusvaheliste keskkonnaajaloo ja -kirjanduse organisatsioonidega; c) anti välja ligi 25 teaduspublikatsiooni 1.1. ja 1.2 klassifikaatoriga; d) anti välja Journal of Baltic Studies toidukultuuri erinumber, mis sai 2016 AABSi aastaauhinna; e) viidi läbi regulaarseid keskkonnajaloo ja keskkonnahumanitaaria kursusi Tallinna ülikoolis ja ühekordseid kursusi Tartu ülikoolis; d) uurimisrühma liikmed Bardone ja Magnus kaitsesid oma doktoritööd. 3) Teadmisi populariseeriti projekti käigus jooksvalt: a) töötati koos ERMi kuraatoritega uue püsiekspositsiooni "Inimene ja keskkond" loomisel; b) anti välja ajakirja Horisont keskkonnaajaloo erinumber; c) populariseeriti toidukultuuri ja keskkonnajalugu ajalehtede, raadio- ja telesaadete kaudu nii Eesti-siseselt kui ka välismeedias; d) valmistati ette käsikirja „101 Eesti toitu ja toiduainet“ väljaandmine. Eesti keskkonnaajalugu on tõusuteel ning KAJAK rahvusvaheliselt tunnustatud partner projektitaotlustes.