See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8775
ETF8775 "Looduslike ja antropogeensete tegurite mõju epibiontide kooslustele Läänemere fütobentilistel võtmeliikidel Furcellaria lumbricalis ja Fucus vesiculosus (1.01.2011−31.12.2014)", Tiina Paalme, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut.
ETF8775
Looduslike ja antropogeensete tegurite mõju epibiontide kooslustele Läänemere fütobentilistel võtmeliikidel Furcellaria lumbricalis ja Fucus vesiculosus
The impact of natural environmental factors and human induced changes on epibiontic communities of habitat-forming macroalgae – Fucus vesiculosus and Furcellaria lumbricalis in the Baltic Sea
1.01.2011
31.12.2014
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB260 Hüdrobioloogia, mere-bioloogia, veeökoloogia, limnoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt100,0
PerioodSumma
01.01.2011−31.12.201110 200,00 EUR
01.01.2012−31.12.201210 200,00 EUR
01.01.2013−31.12.201310 200,00 EUR
01.01.2014−31.12.201410 200,00 EUR
40 800,00 EUR

Rannikumeres on vaba substraadi olemasolu taimede ja sessiilsete selgrootute loomade jaoks sageli limiteeritud. Sellepärast on epifütism väga laialt levinud nähtus rannikumerede põhjakooslustes ning epibiontidel on tähtis osa merede ökosüsteemi funktsioneerimises. Epifüüdid reageerivad teadaolevalt keskkonnamuutustele kiiremini kui nende peremeesorganismid, näiteks merevee troofsuse tõustes suureneb sageli epibiontide biomass, muutub nende liigiline koosseis ja katvus. Seega on epibiontide näol tegemist tundlike indikaatoritega, mis võimaldavad tuvastada nii looduslike tegurite varieerumisest kui ka inimtegevuse tagajärjel tekkinud muutusi rannikumere ökosüsteemis. Projekti peamisteks eesmärkideks on eristada esiteks inimtegevus tagajärjel tekkinud muutused Läänemere fütobentose võtmeliikidel - Fucus vesiculosus ja Furcellaria lumbricalis kasvavates epibiontide kooslustes, muutustest, mis on tingitud keskkonnategurite looduslikust varieerumisest. Teiseks, selgitada välja erinevate makrovetikatel domineerivate epibiontide liikide mõju peremeesliikide F. vesiculosus ja F. lumbricalis füsioloogiale, s. o. primaarproduktsiooni võimele, ning samuti teha kindlaks taimsete ja sessiilsete loomade osatähtsus selles protsessis. Uurimisprojekti arvatavad tulemused annavad informatsiooni mehhanismide kohta, mis määravad kindlaks esinemismustrid peremeesliikidel F. vesiculosus ja F. lumbricalis ja seega omavad suurt tähtsust mõistmaks paremini rannikumere ökosüsteemide funktsioneerimisest ning samuti rannikumere piirkondade paremaks teaduspõhiseks haldamiseks ja kaitsmiseks.
In marine coastal habitats space is often a limiting resource for plants and sessile animals. Thus, epiphytism is a widespread phenomenon in marine benthic communities and epibionts play an important role in ecosystem functioning. Epiphytes are considered to be capable of reacting faster than their hosts to environmental changes, e.g. increase in epiphyte biomass, changes in their composition pattern and in abundance have been often described as a result of increased nutrient availability. Thus epiphytes provide sensitive indicators for monitoring marine ecosystems in response to natural and anthropogenic disturbance. The main objectives of the project are to differentiate human-induced changes from natural spatial and temporal patterns of macro-epibiontic communities growing on Fucus vesiculosus and Furcellaria lumbricalis i.e. on canopy-forming macroalgal key species in benthic communities of the Baltic Sea, and quantify the impact of dominating epibionts on F. vesiculosus and F. lumbricalis, as well as relative contribution of algal epiphytes and sessile animals, on the physiological potential, i.e. primary production capacity of the host species. The results of this project will provide information about the mechanisms determining distribution patterns of epibiota on F. vesiculosus and F. lumbricalis, which will be of great importance for better understanding of the functioning of coastal marine ecosystem and for science-based management and conservation of coastal marine areas.
Võrreldi Läänemeres laialt levinud makrovetikate Fucus vesiculosus (PHAEOPHYTA) ja Furcellaria lumbricalis (RHODOPHYTA) epibiontide kooslusi Kakumäe, Kõiguste ja Küdema lahtedes. Epibiontide koosluste liigilise koosseisu ja domineerimissuhete varieerumist analüüsiti mitteparameetrilist mitmemõõtelist variatsioonanalüüsiga (PERMANOVA) erinevate peremeestaimede, kasvukohtade ja vegetatsiooniettappide vahel. SIMPER analüüsi kasutati liikide leidmiseks, mis määravad erinevused erinevate epibiontide koosluste vahel. Kokku leiti Kakumäe, Küdema ja Kõiguste lahtedest kogutud epifüüdiproovidest 18 makrovetika ja 7 loomaliiki. Epifloora liikide arv varieerus sõltuvalt peremeestaimest, kasvukohat ja vegetatsiooniperioodi etapist. Epibiontide koosluste struktuur ja liikide biomassid, samuti epifüütide koormus peremeestaimedel oli määratud peremeestaime liigi, kasvukoha ja vegetatsiooniperioodi etapi ning nimetatud tegurite koosmõjuga. Mõlemal peremeestaimel oli kõige sagedamini esindatud liikideks pruunvetikas Pilayella littoralis ja punavetikad Ceramium tenuicorne ja Polysiphonia fucoides. Epibiontide koormust mõjutas sõltuvalt kasvukohast, basibiondi liigist ja vegetatsiooniperioodi etapist ka sügavus ja avatus lainetusele. Sügavus tulenevat varieeruvust võis täheldada ka taimsete epifüütide biomassides. Taimsete epifüütide koormus oli kõrgem enam eutrofeerunud piirkonnas (Kakumäe lath). Epibiontide kooslustes domineerivad makrovetikaliigid mõjutasid negatiivselt peremeestaimede primaarproduktsiooni. Kakumäe lahest leiti mõlemal peremeestaime liigil kasvamas nii Eesti rannikumeres kui kogu Läänemere ulatuses harva esinevad vetikaliigid Eudesme virescens ja Punctaria tenuissima.