"Muu" projekt KIK16064
KIK16064 "Tahkete segukütuste- põlevkivi, uttegaasi, biomassi jt termilisel käitlemisel ja (26.10.2016−3.06.2018)", Andres Siirde, Tallinna Tehnikaülikool, Inseneriteaduskond, Energiatehnoloogia instituut.
KIK16064
Tahkete segukütuste- põlevkivi, uttegaasi, biomassi jt termilisel käitlemisel ja
The survey of the emission of heavy metals of the ashes formed by thermal treatment and burning of the solid fuels - oil shale, semi-coke gas, biomass etc.
26.10.2016
3.06.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Muu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.8. Keskkonnaseisundit ja keskkonnakaitset hõlmavad uuringudT270 Keskkonnatehnoloogia, reostuskontroll1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia70,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.17 Energeetikaalased uuringudT140 Energeetika 2.2. Elektroenergeetika, elektroonika (elektroenergeetika, elektroonika, sidetehnika, arvutitehnika ja teised seotud teadused)30,0
AsutusRiikTüüp
Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus
PerioodSumma
26.10.2016−03.06.201853 844,00 EUR
53 844,00 EUR
Siseriiklik leping sihtasutuse, MTÜ-ga

Projekti eesmärgiks on teadmiste omandamine põlevkivi ja teiste kütuste põlevkiviõli tootmisprosessil ja elektrijaamades koospõletamisel moodustunud tuhkade raskmetallide sisalduse ja bilansi kohta. Projekti käigus omandatud teadmised võimaldavad täpsustada raskmetallide heitmeid keskkonda. Nende teadmiste põhjal saab teha otsuseid erinevate tuhaliikide kasutamiseks ja seeläbi saab oluliselt suurendada keskkonnahoidu läbi põlevkivituha kasutamise võimaluste laiendamisest näiteks raskmetallide tootmiseks. Projekti tulemuseks on tekkivate tuhakoguste ja –omaduste kaardistamine ja seeläbi tuha efektiivsem ning keskkonnasäästlikum ressursside kasutus
The aim of the project is to acquire knowledge about the content and balance of heavy metals in the ashes formed during the manufacturing process and co-combustion of the oil shale and other fuels shale oil in the power plants. The knowledge acquired during the project allow to specify the waste of heavy metals to the environment. On the basis of this knowledge it is possible to make decisions of the use of different types of ashes and thereby it is possible to increase the environmental protection through the extension of the use of oil shale ashes for instance to produce heavy metals. The outcome of the project is to map the amount and characteristic of the ashes and thereby more efficient and sustainable use of resources.
Projekt eesmärgiks oli uurida raskmetallide jaotumist tuhavoogude vahel põlevkivi ja poolkoksi ning erinevate kütuste/lisandite segude termilisel töötlemisel. Selleks määrati selliste raskmetallide nagu arseen (As), kaadmium (Cd), kroom (Cr), nikkel (Ni), plii (Pb), tsink (Zn), vanaadium (V), vask (Cu) ja elavhõbe (Hg) kontsentratsioone tehnoloogilistes protsessides põlevkivi ning põlevkivi ja erinevate kütuste koospõletamisel saadud tuhavoogudes. Üheks eesmärgiks oli pakkuda mudel, mis võimaldaks hinnata raskmetallide heitmeid tuhavoogudes. Töö põhitulemused on järgmised: • Kütuste raskmetallide sisaldus varieerub suhteliselt suurtes piirides. • Raskmetallide kontsentratsioon tuhas sõltub tuhavoost – üldiselt, mida väiksemad on tuhaosakeste mõõtmed, seda suurem on raskmetallide kontsentratsioon. Näiteks on elektrifiltri 4. välja tuhas raskmetallide kontsentratsioon 1,4 kuni 3,4 korda kõrgem kui põhjatuhas. Lendtuhas võib omakorda raskmetallide kontsentratsioon olla kuni 1,6 korda kõrgem kui elektrifitri 4. välja tuhas. • Narva elektrijaamade keevkihtkatelde näitel emiteeritakse suurim raskmetallide kogus (mass) elektrifitrite 1. välja tuhaga, katla põhjatuhaga ja eletrifiltrite 2. välja tuhaga. • Lendtuhk sisaldab keskmiselt 60 % osakesi suurusega alla 2,5 μm, kus on enamasti ka kõrge raskmetallide kontsentratsioon. Kivisöe ja põlevkivi koospõletamisel tekkivas lendtuhas oli raskmetallide kontsentratsioon summaarselt suurim, samas oli nendes lendtuhkades ka oluline osa raskmetallidest fraktsioonis suurusega üle 10 μm. • Teatud metallide korral on suitsugaasides osakeste määramiseks kasutatava referentsmeetodiga kinni püütud lendtuhas raskmetallide kontsentratsioon gaasivoos/suitsugaasides oluliselt alahinnatud. Mõõtmistulemused põhjal võib eeldada, et raskmetallide lenduvust mõjutavad tõenäoliselt põlevkivis leiduvad teised ühendid (eelkõige kloor). Oluline mõju raskmetallide lenduvusel võib olla ka kaltsiumoksiidil. • Raskmetallide sisaldused ladestatavates tuhavoogudes olid, olenemata kasutatud kütuste segudest, kõikidel juhtudel madalad ja võrreldavad vastavate raskmetallide sisaldustega pinnases. • Saadud andmete kombineerimine edasiste täiendavate raskmetallide massilevi uuringutega tuhamaatriksist võimaldab hinnata erinevate tuhavoogude potentsiaali käituda raskmetallide saaste allikana, kirjeldada raskmetallide leostumist ja edasist käitumist looduskeskkonnas või ka erinevates toodetes, kus põlevkivituhkasid võib/saab kasutada täitematerjalina. • Samuti esitatud andmed võimaldavad teataval tasandil hinnata erinevate kütusesegude põletamise keskkonnamõju ja annavad sisendi parima võimaliku tehnoloogia valikuks. Peame oluliseks, et kaardistatud raskmetallide sisaldused annavad võimaluse hinnata erinevate tuhavoogude potentsiaali toorainena sõltuvalt raskmetallide sisaldusest ja tuha kui jäätme kasutusvaldkonna laiendamisel. Samuti on võimalik uuringust saadud tulemusi kasutada edaspidi põlevkivitööstuses keskkonnamõju vähendavate tehnoloogiate arendamisel. Projekti tulemused annavad suuna edaspidisteks vajalikeks uuringuteks ja arendustöödeks. Täpsemalt lisainfo lehel.
KirjeldusProtsent
Alusuuring90,0
Rakendusuuring10,0