"Personaalne uurimistoetus" projekt PUT773
PUT773 "Avaliku sektori innovatsion: Kaasaegsete identiteedihaldustehnoloogiate kaasusanalüüs (1.01.2015−31.12.2018)", Tarmo Kalvet, Tallinna Tehnikaülikool, Sotsiaalteaduskond, Tallinna Tehnikaülikool, Majandusteaduskond, Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut .
PUT773
Avaliku sektori innovatsion: Kaasaegsete identiteedihaldustehnoloogiate kaasusanalüüs
Public sector innovation: The case of modern identity management technologies
1.01.2015
31.12.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus
Stardiprojekt
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.13. RiigiteadusedS170 Poliitikateadused, administreerimine 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.60,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.12. MajandusteadusS180 Majandus, ökonomeetrika, majandusteooria, majanduslikud süsteemid, majanduspoliitika5.2 Majandusteadus ja ärindus30,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.7. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaT180 Telekommunikatsioonitehnoloogia 2.2. Elektroenergeetika, elektroonika (elektroenergeetika, elektroonika, sidetehnika, arvutitehnika ja teised seotud teadused)10,0
PerioodSumma
01.01.2015−31.12.201538 600,00 EUR
01.01.2016−31.12.201638 600,00 EUR
01.01.2017−31.12.201738 600,00 EUR
01.01.2018−31.12.201838 600,00 EUR
154 400,00 EUR

Viimasel kümnendil on täheldatav kiire tehnoloogiline areng ning kasutuselevõtt kaasaegsete identiteedihaldustehnoloogiate, nagu näiteks elektoonsed isikutunnistused ning biomeetria (sõrmejälje- ja silmaiirise kujutised, aga ka DNA andmed) integreerimise, valdkonnas. Seda on aga vähe uuritud tehnoloogia valitsemise vaatenurgast. Käesolev empriilistel uuringutel põhinev teadusprojekt käsitlebki erinevate sektorite (sh riik ja erasektor) omavahelisi suhteid taoliste tehnoloogiate arendamisel ning kasutuselevõtul. Võrdlevuuringu interdistsiplinaarne teoreetiline baas põhineb kolmel teadusvaldkonnal – avaliku sektori innovatsioon, innovatsiooni toetavad riigihanked ning tehnoloogia aktsepteeritavuse teooriad. Uurimistiim koosneb kahest vanemteadurist ning kolmest doktoriõppe tudengist.
Since the 2000’s major technological progress and the application of modern identity management technologies, such as electronic identity cards and the integration of advanced biometric (fingerprint and eye iris images, but also DNA) into the identification documents can be observed, but research of technology governance aspects remains limited. The project is to conduct empirical research on the governance of identity management viz. the interplay between the different sectors — state, business, and NGOs — of the development and acceptance of such technologies, from a comparative perspective on a basis of interdisciplinary theoretical framework that synthesises three subject areas, firstly public sector innovation, secondly public procurement and innovation as well as third, technology acceptance theories. The novel interdisciplinary approach would result in unique empirical data, to be gathered. The research team would be composed of two senior researchers and three PhD students.
Uurimisprojekti eesmärgiks oli edendada teadmisi avaliku sektori innovatsiooni osas ning rakendada väljatöötatud uudset raamistikku spetsiifiliselt kaasaegsete identiteedihaldustehnoloogiate kaasuse analüüsiks. Projekti käigus väljatöötatava raamistiku selgroona nähti sünteesi avaliku sektori innovatsiooni, innovatsiooni edendavate riigihangete ning tehnoloogia aktsepteeritavuse teooriatest. Samuti nähti ette identiteedihalduse olukorra analüüsi erinevates riikides ning suuremahulist küsitlust elanike hulgas erinevate (tuleviku identiteedihalduse tehnoloogiate) aktsepteeritavuse osas. Empiiriline uuring oli laiaulatuslik – 57 küsimusega elektroonse identiteedihaldusega seonduvale küsimustikule saadi kokku 3 278 vastust kokku seitsmest riigist. Kokku avaldati 20 eelretsenseeritud publikatsiooni ning tulemusi tutvustati kokku 20-l konverentsil. Uuringu käigus selgus piiriüleste e-teenuste (sh nende aluseks olevate elektrooniliste identiteetide) kiire arengu oluliseks põhjuseks on nõudluse kasv – üha rohkem inimesi ja ettevõtteid tegutseb piiriüleselt ning kaasnevad ka ootused oma koduriikides osutatavatele avalikele teenustele piiriüleses võtmes. Tõestati, et innovatsioon avalikus sektoris sõltub suuresti kohalikust innovatsioonisüsteemist ja avaliku sektori võimekusest ning üldisest halduspoliitilisest kontekstist. Kaardistati tervikuna olulisemad riskid kaasaegsete identiteedihaldusdokumentide elutsüklis ning toodi välja nõrgimad kohad ning keskenduti neile (paberil väljastatavate sünnitunnistuste ebaturvalisus ning võimalikud alternatiivid; fotokioskite laiem kasutamine identiteedifotode tarbeks). Uuringust johtuvad ka avalikkuse väga erinevad seisukohad erinevate tehnoloogiate lõikes (fotod, sõrmejälje- ja silmaiirise kujutised, DNA andmed) ning nende aktsepteeritavus on väga erinev. Projekti tulemused on olulised teadlastele ja poliitikakujundatele kaasaegsete identiteedihaldustehnoloogiate valdkonnas ja avaliku sektori innovatsiooni valdkonnas laiemalt.