See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Mobilitas Pluss Postdoctoral Researcher Grant / Mobilitas Pluss järeldoktoritoetus" projekt MOBJD291
MOBJD291 "Osoonitundlike mutantide kasutamine sulgrakkudes toimuva signalisatsiooni uurimiseks (8.03.2018−7.03.2020)", Ashutosh Kumar Pandey, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, tehnoloogiainstituut.
MOBJD291
Osoonitundlike mutantide kasutamine sulgrakkudes toimuva signalisatsiooni uurimiseks
Ozone sensitive mutants for studying signalling in guard cells
8.03.2018
7.03.2020
Teadus- ja arendusprojekt
Mobilitas Pluss Postdoctoral Researcher Grant / Mobilitas Pluss järeldoktoritoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.1. BiokeemiaB191 Taimebiokeemia1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt50,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.3. GeneetikaB225 Taimegeneetika1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt50,0
PerioodSumma
08.03.2018−07.03.202072 010,00 EUR
72 010,00 EUR

Taimede lehtedel ja vartel asetsevad sulgrakud moodustavad õhulõhe poorid, mis reguleerivad taimede gaasivahetust - fotosünteesi käigus assimileeritava süsihappegaasi sissepääsu ja vee aurustumist lehest välja. Õhulõhede sulgumine kontrollib ka kahjulikke saasteainete, nagu osoon sissepääsu taime. Sulgrakud reguleerivad õhulõhede avatust läbi komplekssete lülitusmehhanismide, mis rakendava hapniku aktiivühendeid (ROS) signaalmolekulidena. Teadmised seda protsessi reguleerivatest komponentidest on aga väga puudulikud. Käesolevas projektis kasutan juba identifitseeritud osoonitundlikke Arabidopsise mutante selleks, et kirjeldada sulgrakkude ROS-sõltuvaid mehhanisme. Kavatsen rakendada geneetilisi, biokeemilisi ja rakubioloogilisi meetodeid selleks, et selgitada vastavate geenide ja nende poolt kodeeritavate valkude bioloogilist funktsiooni ja toimemehhanismi. Projekti lõppeesmärgiks on luua informatsiooni, mis on rakendatav stressitolerantsemate põllukultuuride aretamiseks.
Highly specialized guard cells form stomatal pores on leaf surface. These structures play a central role in balancing the uptake of CO2 for photosynthesis and the loss of water through transpiration. Guard cells regulate stomatal apertures through a complex signalling network that utilizes reactive oxygen species (ROS) as signalling intermediates. Despite the recent progress in understanding of signalling events during stomatal movements, molecular details of ROS-induced mechanisms require further research. In this project, I will use already identified Arabidopsis mutants that lack O3-induced stomatal closure for identification of new components in ROS-related signaling pathways in guard cells. My aim is to unravel their biological relevance, using methods of genetics, biochemistry, molecular and cell biology. The ultimate aim of my project is to generate information for breeding crops with increased tolerance to abiotic stress, including ozone pollution.