"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu" projekt EKKM09-162
EKKM09-162 (EKKM09-162) "Konverentsisari Teoreetiline keeleteadus Eestis (III-IV) (1.01.2009−31.12.2013)", Ilona Tragel, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
EKKM09-162
Konverentsisari Teoreetiline keeleteadus Eestis (III-IV)
1.01.2009
31.12.2013
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH350 Keeleteadus6.2. Keeleteadus ja kirjandus100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskondkoordinaator01.01.2009−31.12.2013
PerioodSumma
01.01.2009−31.12.200947 050,00 EEK (3 007,04 EUR)
01.01.2010−31.12.201044 000,00 EEK (2 812,11 EUR)
01.01.2011−31.12.20111 500,00 EUR
01.01.2012−31.12.20121 500,00 EUR
01.01.2013−31.12.20132 000,00 EUR
10 819,15 EUR

Tartu ülikooli üldkeeleteaduse õppetool on kaks korda – aastal 2001 ja aastal 2005 – korraldanud konverentsi ’Teoreetiline keeleteadus Eestis’. Mõlema konverentsi ettekannetest on välja antud kogumik (Teoreetiline keeleteadus Eestis. Toimetanud Renate Pajusalu, Ilona Tragel, Tiit Hennoste ja Haldur Õim. Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 4 (Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2002) ja Teoreetiline keeleteadus Eestis II. Toimetanud Ilona Tragel ja Haldur Õim. Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õpetooli toimetised 7 (Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2006)). Neist väljaannetest on kujunenud õppevahendid Eesti kõrgkoolide keeleteaduse ala üliõpilastele. Konverentsid on toimunud nelja-aastase vahega, 2009. aasta detsembris peaks toimuma järgmine ja järgmine omakorda 2013. aastal. Taotleme konverentsi korraldamiseks toetust riiklikust programmist, kuna Eesti keeleteaduses valitsevad teoreetilised suunad on otseselt seotud sellega, mida ja kuidas eesti keele alal uuritakse. Meie võimuses on seda võimalikult paljudest eri paradigmadest teadlik olemisega suunata. Vähem tähtis pole seejuures see, et kuigi Eesti on väike, ei tea me tihti, mida naaber teeb. Niisiis on konverentsisarja oluline eesmärk ka koostöö soodustamine Eestis keele uurimisega tegelevate asutuste vahel. Konverentsi toimumine mõjutab otseselt ka keelekorralduslikku liikumist Eestis, sest keelekorralduslikud tegevused on alati edukad, kui need lähtuvad tugevate vahenditega tehtud keeleuurimise tulemustest. Teoreetiline kontseptsioon on igasuguse keeleuurimise aluseks. Selle konverentsisarja eesmärgiks on olnud saada ülevaade sellest, milliste keeleteaduse teoreetiliste suundadega Eestis tegeletakse. Kui suudame saavutada sarja jätkumise, loome traditsiooni, millist pole isegi väga suurtel ja pika keeleteaduse ajalooga rahvastel. See võimaldaks meie keeleteaduse vaimul tõeliselt suureks saada. Konverentsisarja üheks eesmärgiks on ka kasvatada Eesti noortest keeleteadlastest teadlikke ja pädevaid keeleuurijaid ja –korraldajaid. Konverentsil on kavas plenaarettekanded, üldsektsioon ja teemasektsioonid. 2009. aasta konverentsi allteema on seotud keelekorraldusega – rõhuasetus on sellel, mis praktilise kallakuga keeleteadlasel ja –korraldajal teooriate ja meetodite tundmisest kasu on. Ühtlasi populariseerib konverents ka eesti keelt kui maailma keeleteadusegi mõõtmes huvipakkuvat uurimisobjekti, teenides nii eesti keele maailma viimise eesmärki. Projekti täitjate eesmärk on kujundada konverentsi kogumikust kõigile Eesti keeleteaduse alade üliõpilastele vajalik ja vältimatu õppevahend, mille lisaeesmärk on ka pädevalt arendada ja täiendada oma eriala kõige uuemat eestikeelset terminoloogiat. Projekti eesmärk on aidata kaasa eesti keele uurimise tugevdamisele lähtudes Eesti keele arendamise strateegia põhieeldusest, et eesti keel on stabiilse keelekeskkonna kujundaja Eestis. Tugevat ja stabiilset seisundit aitab saavutada teadlikkus. Mida suurem on meie teadlikkus oma keelest, seda pädevam on meie keeleuurija, keelekorraldaja ja keelekasutaja.