See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalne uurimistoetus (PUT)" projekt PUT1481
PUT1481 "Imaginaarsete narratiivsete stsenaariumide roll kultuuridünaamikas (1.01.2017−31.03.2021)", Marina Grišakova, Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, kultuuriteaduste instituut.
PUT1481
Imaginaarsete narratiivsete stsenaariumide roll kultuuridünaamikas
The Role of Imaginary Narrative Scenarios in Cultural Dynamics
1.01.2017
31.03.2021
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus (PUT)
Otsinguprojekt
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH390 Üldine ja võrdlev kirjandusteadus, kirjanduskriitika, kirjandusteooria 6.2. Keeleteadus ja kirjandus50,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.4. KultuuriuuringudS220 Kultuuriantropoloogia, etnoloogia 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)50,0
PerioodSumma
01.01.2017−31.12.201749 200,00 EUR
01.01.2018−31.12.201849 200,00 EUR
01.01.2019−31.12.201949 200,00 EUR
01.01.2020−31.12.202049 200,00 EUR
196 800,00 EUR

Käesolev projekt on uurimisrühma eelneva uuringu, mis tegeles narratiivse keskkonna mõiste ja ühiskonnamuutuste mõjuga jutustamise praktikatele, jätk. Uue projekti pearõhk on imaginaarsetel stsenaariumidel, kontrafaktuaalsetel kujutluspiltidel ning muudel kujutluslikel konstruktsioonidel. Projekt uurib stsenaariumide kognitiivseid ja kultuurilisi funktsioone ning arendab kontseptuaalset raamistikku, mille rakendatavus laieneb käesoleva projekti korpusest väljapoole. Tegemist on interdistsiplinaarse uuringuga: kognitiivne kirjandus- ja kunstiteadus, narratiiviuuringud, psühholoogia, sotsionarratoloogia, filosoofia, emotsiooni- ja etendusuuringud ning digitaalhumanitaaria panustavad selle kontseptuaalse ja metodoloogilise raamistiku loomisesse. Uuring keskendub imaginaarsetele stsenaariumidele Eesti kultuuris ning ammutab võrdlevat materjali muudest(Põhjamaade, vene, anglo-ameerika) kultuuridest.
The project is a continuation of the research team’s previous work on narrative environments and the impact of societal change on storytelling practices. While building on the earlier research, the new project,with its focus on imaginary scenarios, counterfactual imaginings and other types of imaginative constructions, is a step forward. It explores cognitive and cultural functions of these constructions and develops a conceptual framework with applicability beyond the corpus of materials of this study.The project is interdisciplinary: cognitive literary and art studies, narrative studies, psychology, socio-narratology, philosophy, cultural study of emotions, performance studies and digital humanities contribute to its conceptual and methodological framework. The study focuses on the imaginary and counterfactual scenarios circulating in the Estonian culture and attracts data from other contemporary cultures(Scandinavian, Russian, Anglo-American)for comparative analysis.
Projektis uuriti kontrafaktuaalseid ja ennustavaid stsenaariume ning alternatiivajaloolisi narratiive ühiskonna “sotsiaalse imaginaarse” (social imaginary) osana; fiktsioone argidiskursustes; fiktsiooni, mängu ja performatiivsuse suhet; ajalisuse ja põhjuslikkuse keerukaid alternatiivseid vorme. Valmisid programmilised artiklid: Gramigna, Marling 2018(kliimamuutuse stsenaariumid kriitilise mõtlemise tööriistana), Saro 2018 (alternatiivajalugu teatris), Grishakova, Sorokin, Gramigna 2019 (stsenaarium kui eksperimentaalne narratiivne vorm), Grishakova 2019 (narratiivsuse mõiste ümbervaatamise võimalusest ökofilosoofia vaatepunktist), Grishakova, Arnavas, Beltrami, Kurr, Sorokin (ilmumas; tulevikustsenaariumide analüüs Bahtini „kronotoobi“ mõiste ökokriitilise ümbermõtestamise valguses). Publikatsioonides käsitleti võimalikke ja kujuteldavad maailmasid fiktsionaalses kontekstis (Grishakova, Arnavas) ning argidiskursustes (Sorokin), neoliberalismi stsenaariume, feminismi- ja autoteooriad (Marling), haiguse narratiive ja eluloolisi stsenaariume (Tzouva). Kokku on 4 aastaga avaldatud 55 publikatsiooni (sh 3 monograafiat, 3 doktoritööd, 2 kõrgetasemelist kogumikku). Osaleme Twente Ülikooli algatatud võrdlevas uuringus “Kirjad pandeemiajärgsest tulevikust”: kogusime kirju Eestist, analüüsime kogutud rahvusvahelist materjali. Uuringu tulemused võtab kokku ajakirja Futures erinumber. Kõrgetasemelised publikatsioonid ning uurimisrühma tegevus on rahvusvahelise humanitaaria maastikul nähtavad. Märgilise tähendusega on projektijuhi Nebraska ülikooli kirjastuses avaldatud kogumik Narrative Complexity: Cognition, Embodiment, Evolution. 21.sajandil tekib pretsedenditu vajadus keerukate teadmiste järele, mis võimaldaksid adekvaatselt kirjeldada tänapäeva ühiskonna laadse süsteemi seisundit. Uurimisrühm liitus COSTi võrgustikuga INDCOR ning Prantsusmaalt koordineeritava projektiga Figurations of Chance. Uurimisrühmas töötasid EU Mobilitase programmi toetusel 4 järeldoktorit.