See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Institutsionaalne uurimistoetus" projekt IUT20-38
IUT20-38 "Sotsiaalse ja personaalse aja kiirenemine infoühiskonnas: vahendatud kommunikatsiooni praktikad ja mõjud (1.01.2014−31.12.2019)", Veronika Kalmus, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituut.
IUT20-38
Sotsiaalse ja personaalse aja kiirenemine infoühiskonnas: vahendatud kommunikatsiooni praktikad ja mõjud
Acceleration of Social and Personal Time in the Information Society: Practices and Effects of Mediated Communication
1.01.2014
31.12.2019
Teadus- ja arendusprojekt
Institutsionaalne uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.14. Kommunikatsiooni- ja infoteadusedS265 Meedia ja kommunikatsiooniteadused5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.70,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS210 Sotsioloogia 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.30,0
PerioodSumma
01.01.2014−31.12.201495 800,00 EUR
01.01.2015−31.12.201595 800,00 EUR
01.01.2016−31.12.201695 800,00 EUR
01.01.2017−31.12.201795 800,00 EUR
01.01.2018−31.12.201895 800,00 EUR
01.01.2019−31.12.201995 800,00 EUR
574 800,00 EUR

Uurimisteema lähtub teoreetilisest ambitsioonist kohaldada sotsiaalse aja kiirenemise paradigmat postkommunistlikes ühiskondades toimuvate komplekssete muutuste tulemuste seletamiseks, kasutades Eesti transformatsiooni empiirilise mudelina. Eesmärk on teoreetiliste arenduste põhjal välja töötada kombineeritud kvantitatiivne ja kvalitatiivne metodoloogia, analüüsimaks sotsiaalse aeg-ruumi kokkusurumise mõju sotsiaalse süsteemi makro-, meso- ja mikrotasandil. Uurimisprogramm keskendub vahendatud kommunikatsiooni rollidele inimeste toimetulekus kiirendatud ühiskondlike ja tehnoloogiliste muutustega. Programmi teostatakse uurimisrühma kolme distsiplinaarse traditsiooni ja viie alateema sünteesi teel. Eeldatavad tulemused võimaldavad luua muuhulgas alternatiivseid Eesti infoühiskonna tulevikustsenaariume, võttes arvesse vajadust säilitada ühtaegu nii kõrge innovatsioonitase kui ka kultuuriline järjepidevus, demokraatia ja kestlik arengutempo.
The research topic is motivated by a theoretical ambition to apply the paradigm of social time acceleration for explaining outcomes of complex changes in post-communist societies, using Estonian transformation as an empirical example. Our objective is to apply theoretical elaborations for developing combined quantitative and qualitative methodology to analyze the effects of social time-space compression on the macro, meso and micro levels of the social system. The research program, being realized through synthesis of three disciplinary traditions in the research team and five subtopics, focuses on the roles of mediated communication as related to people’s coping with accelerated social and technological changes. Expected findings will, inter alia, allow constructing alternative scenarios for the future of Estonian information society, taking into account the need to maintain a high level of innovation while preserving cultural continuity, democracy and sustainable pace of development.
Tegemist on unikaalse Eesti siirdeaja muutuste uuringuga, mis võimaldas mõtestada ja kirjeldada majanduslike ja poliitiliste reformide pikaaegset mõju sotsiaalsetele protsessidele (kihistumine, põlvkondade vahetus, meedia- ja kultuuritarbimine, kodanikuühiskonna kujunemine, rahvussuhted) ning tõenduspõhiselt näidata tehnoloogiliste muutuste (digipöörde) rolli ühiskondlike suhete ümberkujunemises ning sotsiaalse aja kiirenemises. Projekti raames teostatud uuringud olid üheks esimeseks katseks selgitada ja tõlgendada ühiskondlikke muutusi aeg-ruumilise kokkusurumise perspektiivist. Selleks töötasime välja uudse metoodika. Lõime küsitlusuuringuks originaalsed indikaatorid, mis hõlmasid põlvkondlikku identiteeti, ajakasutusstrateegiaid, tajutud aja kiirenemist, ruumiliste distantside muutust ja nutitelefonide leviku loodud võimalusi vahendatud kontaktideks. Metoodikat kontrollisime ja täiustasime kvalitatiivuuringu (rühmaintervjuud) käigus. Eesti ühiskonna jaoks on uuringu tulemused võrreldavad kliimamuutuste mõju teadvustamisega. Aja kiirenemise ja tihenemise ning selle tajumise mõõdetavus on esimene samm hoomamaks, et tegemist ei ole kahjutu ega mõjudeta protsessiga. Uuringu tulemused võimaldavad täpsemini arvestada eri sihtrühmade väärtushoiakute ja sotsiaalsete praktikatega ühiskonna eri kihte mõjutavate otsuste, teenuste ja meetmete kavandamisel ja muutuste planeerimisel. Seega aitavad tulemused paremini mõista eri valdkondade poliitikate ja reformide kultuurilisi ja sotsiaalseid mõjusid, prognoosida nende ühiskondlikku toetuspinda ning anda praktilisi juhiseid inimeste käitumist suunavate kampaaniate tegemiseks. Tunneme uhkust projekti raames valminud arvukate väitekirjade ja kõrgetasemeliste publikatsioonide, sh 5 raamatu üle. Koguteos „Eesti ühiskond kiirenevas ajas“ saavutas ulatusliku meediakajastuse ja ühiskondliku kõlapinna. Lisaks kirjutasime peatükke käsiraamatutesse, jagasime praktilisi soovitusi meedias ja esinemistes ning tegime koolitusi eri sihtrühmadele.