"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7536
ETF7536 "Atoopilise sensibiliseerumise ja allergiahaiguste kujunemine Eesti lastel – riski- ja kaitsetegurite analüüs. (1.01.2008−31.12.2011)", Kaja Julge, Tartu Ülikool, Arstiteaduskond.
ETF7536
Atoopilise sensibiliseerumise ja allergiahaiguste kujunemine Eesti lastel – riski- ja kaitsetegurite analüüs.
Development of atopic sensitization and allergic diseases in Estonia - risk- and preventive factors.
1.01.2008
31.12.2011
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
3. Terviseuuringud3.1. BiomeditsiinB500 Immunoloogia, seroloogia, transplantoloogia3.1. Biomeditsiin (anatoomia, tsütoloogia, füsioloogia, geneetika, farmaatsia, farmakoloogia, kliiniline keemia, kliiniline mikrobioloogia, patoloogia)100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Arstiteaduskondkoordinaator01.01.2008−31.12.2011
PerioodSumma
01.01.2008−31.12.2008240 000,00 EEK (15 338,80 EUR)
01.01.2009−31.12.2009230 400,00 EEK (14 725,24 EUR)
01.01.2010−31.12.2010230 400,00 EEK (14 725,24 EUR)
01.01.2011−31.12.201114 725,20 EUR
59 514,48 EUR

Kuni 45% kõrge elatustasemega riikide lastest põeb mingit allergiahaigust. Nii epidemioloogiliste kui meie kahe ettevaatava uuringu põhjal võime väita, et allergiahaigused on Eestis elavatel lastel viimase 10 aasta jooksul sagenenud ja samaaegselt on suurenenud ülitundlikkus erinevate allergeenide suhtes. Need muutused on toimunud põhiliselt ajavahemikul, kui toidulaud on Eestis muutunud küllalt sarnaseks sellega, mida süüakse Lääne-Euroopa riikides ja Põhjamaades ning meie elustiilid on muutunud aina ühesugusemaks. Vähenenud on kontakt põllumajandusloomadega ja maapinnas leiduvate mikroorganismidega ning linnastumise tingimustes kasutame palju eeltöödeldud, pika säilivusajaga lisaaineid sisaldavat toitu, mida imporditakse meile maailma erinevatest piirkondadest. Igapäevaelu on Eestis muutunud hügieenilisemaks, väikeste laste sooletrakt koloniseerub suhteliselt väiksema arvu mikroobidega ja ka liigiline variaabelsus on vähenenud. Koostöös kolleegidega Rootsist oleme kindlaks teinud,et Eestis ja Rootsis elavate laste immuunreaktsioonid erinevad nii humoraalsel, rakulisel kui tsütokiinide tasemel ja sellel on seos soole mikroflooraga. Kui kümme aastat tagasi oli veel suur erinevus Eesti ja Rootsi nii 2- kui 5-aastaste laste sooleflooras, siis viis aastat tagasi tehtud uuringus olid need muutused 5-aastastel praktiliselt kadumas. Laste eksponeeritus tubakasuitsule on Eestis laialt levinud, ruumide ventilatsioon on halvenenud hermeetiliste akende paigaldamisega, kasutusele on võetud palju uusi aerosoole, mis võib olla astma sagenemise üheks põhjuseks. Planeeritava töö sihiks on leida need tegurid, mis on meie lastel allergia sagenemise põhjuseks. Kavandame kolmandat ettevaatavat uuringut eesmärgiga võrrelda toitumisharjumuste, elutingimuste, vaktsinatsioonide, antibakteriaalse ravi seost laste soole mikroflooraga, toiduainete ja sissehingatavate allergeenide vastaste antikehade tekke ning kliiniliselt avaldunud allergia kujunemisega. Täpsemalt uuritakse ema toitumisharjumusi raseduse ja imetamise perioodis, rasvhapete sisaldust rinnapiimas, erinevate rinnapiimaasendajate andmist, toiduvalmistamise tehnoloogiat ning pre- ja probiootikumide kasutamist lapse esimesel kahel eluaastal. Lisaks analüüsitakse passiivse suitsetamise, tubaste allergeenide ja infektsioonide osa hingamisteede haiguste kujunemisel. Tulemuste võrdlus meie 15 ja 10 aastat tagasi alustatud uuringutega ning Rootsi tulemustega annab unikaalse võimaluse uurida allergia ja elustiili seost.
About 45% of children living in the countries with high income have allergy. Epidemiological and prospective studies indicate to the increase of allergic diseases also in Estonia and during the last ten years has increased sensitisation against food and inhalant allergens. All this has taken place during the period when we started to eat products imported from EU countries and our diet became rather similar to the West-European and Nordic countries. Adults and children have less contact with farm animals and microorganisms from the soil and due to the urbanisation we consume food imported to us from long distances from many countries over the world. Everyday life has changed more hygienic, less microbes colonize intestinal tract of small children and the variety of the microbes has decreased as we know from our previous studies. Collaboration with colleges from Sweden gave us the possibility to investigate intestinal microflora of Estonian and Swedish children. Fifteen and ten years ago there were significant differences in the intestinal microflora of 2-yrs and 5-yrs old Estonian and Swedish children but five years ago the differences were minimal. The intestinal microflora of Estonian five years old children had become more similar to the microflora of Swedish children. Estonian children have often respiratory symptoms and asthma prevalence is increasing. Indoor climate has changed due to the new building technology – the houses are more insulated. The use of aerosols has increased and children are exposed to environmental tobacco smoke because smoking indoors is common in Estonia. The aim of the study is to find the factors related to allergy increase in Estonia. Even more important is to discover the factors preventing atopic sensitisation and clinical allergy. Two hundred children will be followed from birth up to two years of age with the main focus on lifestyle: dietary habits, breastfeeding and breast milk composition, mother’s diet, use of pre- and probiotics, vaccinations, antibiotics, intestinal microflora composition, infections during the first two years of life. The relationship between respiratory symptoms and passive smoking, level of indoor allergens and respiratory infections will be investigated.This prospective study gives an unique chance to investigate the influence of the lifestyle changes in a country where the prevalence of atopic sensitisation and clinical allergy is rapidly increasing.