"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7567
ETF7567 "Floristilised muutused Eesti liigirikastes taimekooslustes sõltuvalt maakasutuse muutustest 20. sajandi teisel poolel (1.01.2008−31.12.2011)", Merit Otsus, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
ETF7567
Floristilised muutused Eesti liigirikastes taimekooslustes sõltuvalt maakasutuse muutustest 20. sajandi teisel poolel
Floristic change of Estonian species-rich plant communities due to changed landuse in the second half of the 20th century
1.01.2008
31.12.2011
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB270 Taimeökoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt100,0
PerioodSumma
01.01.2008−31.12.2008240 000,00 EEK (15 338,80 EUR)
01.01.2009−31.12.2009230 400,00 EEK (14 725,24 EUR)
01.01.2010−31.12.2010209 436,00 EEK (13 385,40 EUR)
01.01.2011−31.12.201113 386,00 EUR
56 835,44 EUR

Maakasutuse muutumise tõttu toimuv looduslike taimekooslustega alade ja nende elustiku mitmekesisuse vähenemine on globaalne probleem. Ökosüsteemide pinnalise vähenemisega kaasnevad mitmesugused ruumilised muutused maastikus – koosluste ruumiline fragmenteerumine, isoleerituse kasv, sevaefekti mõjuvälja suurenemine. Kõik need protsessid võivad avaldada mõju koosluste kvaliteedile - liigilisele koosseisule ja liigirikkusele. 20. sajandi jooksul on maakasutus oluliselt muutunud ka Eestis. Kasvanud on metsasus, pool-looduslike niitude pindala aga kümneid kordi vähenenud, muutunud on ka põllumajanduslikus kasutuses olevate alade pind.Siinses projektis uuritakse, milliseid muutusi on toimunud viimase 50 aasta jooksul taimkattes ning maakasutuses ja millist mõju see on avaldanud meie liigirikkaimate taimekoosluste elustikule. Selleks võrreldakse koosluste kunagisi ja praegusaegseid esinemisalasid ning floristilises koosseisus aset leidnud muutusi. Võrdlusandmetena kasutatakse peamiselt 1934-1955 toimunud üle-eestilise taimkatte kaardistamise andmeid. Valitud piirkondade liigirikaste niidu- ja metsakoosluste floora kirjeldatakse uuesti. Kaardianalüüsi abil selgitatakse koosluste pindades toimunud muutused. Uurimuse eesmärgid on 1) leida, kas vaadeldud pikal ajaperioodil on toimunud muutus liigirikaste koosluste kvaliteedis – liigirikkuses ja liigilises koosseisus. 2) Selgitada liigirikaste koosluste (võrdlevalt niidu- ja metsakoosluste) floristilise mitmekesisuse seos selle kooslusetüübi paiknemisega maastikul ning maakasutuse muutumisega viimase 50 a. jooksul. Selgitada, kas vaadeldaval perioodil koosluse liigirikkuse muutus korreleerub selle pindala muutusega ja ümbritsevas maastikus toimunud maakasutusmuutustega. 3) Selgitada, kas erinevate põllumajanduslike muutustega piirkondades on liigirikkaid kooslusi säilinud samal määral. Selgitamist leiab, milline on floristilise koosseisu stabiilsus kooslustes elupaigaspetsialistidel, milline mittenõudlikel liikidel. Maastikulised muutused mõjutavad eeldatavasti rohkem elupaigaspetsialiste - nende populatsioonide dünaamikas on uute isendite sisserände osa tühine või puudub üldse. Analüüsime liigirikastes taimekooslustes kasvanud taimede elupaigaspetsiifikat.Selgitame liikide vähenemise ning harulduse põhjuseid, liigirikkuse kujunemise ja püsimise mehhanisme.
The loss of natural habitats and the diversity of their biota due to the changed land-use practices is one of the biggest environmental problems on the global scale. Different spatial changes in ecosystems accompany the habitat loss – fragmentation, increase in isolation and increase in edge effect. All these processes might have impact on plant communities’ quality – species richness and florsitic composition. During the 20th century the landuse practices have been significantly changed in Estonia. The forest cover has gradually increased since 1930-ies, total area of semi-natural grasslands is decrease nearly ten fold, the agriculturally used land is evidently increased. In this project the distribution of different plant communities in the landscape and its change during the last 50 years. The effect of such landcape-level change on floristic composition will be analysed. The comparison of past and present-day landscape structure and floristic composition will be based mainly on the Estonian vegetation mapping data from 1934-1955. The floristic composition will be described newly for species-rich grassland and forest communities. The change in their area over the period will be revealed by GIS analyse. The main aims of the project are following: 1. To describe the long-term change in the quality of species-rich plant communities – in their species richness and species composition. 2. To study the relationship between floristic richness of originally species-rich communities and the present-day spatial extent of these habitat types on the landscape level, but also the effect of the landscape change during the last 50 years. 3. To reveal if the persistence of species-rich communities differes between the regions which have different amount of land taken into agricultural use. We will compare the stability of floristic composition in habitat speicalists and generalists. We assume that habitat loss will have more negative impact to habitat specialists. For that purposes we will analyse the habitat spcifity of the plants in target communities of our study. We will investigate the reasons of decrease in distribution and of rarity of plant species, formation and persistence of species-richness.