See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)" projekt IUT34-24
IUT34-24 "Infektsioonid langenud immuunsusega isikutel – eksperimendist kliinilisse praktikasse (1.01.2015−31.12.2020)", Irja Lutsar, Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, bio- ja siirdemeditsiini instituut.
IUT34-24
Infektsioonid langenud immuunsusega isikutel – eksperimendist kliinilisse praktikasse
Management of infections in the immunocompromised host – from bench to bedside
1.01.2015
31.12.2020
Teadus- ja arendusprojekt
Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
3. Terviseuuringud3.1. BiomeditsiinB460 Füüsiline antropoloogia 3.1. Biomeditsiin (anatoomia, tsütoloogia, füsioloogia, geneetika, farmaatsia, farmakoloogia, kliiniline keemia, kliiniline mikrobioloogia, patoloogia)50,0
3. Terviseuuringud3.7. Kliiniline meditsiinB440 Inimanatoomia ja -morfoloogia3.2. Kliiniline meditsiin (anestesioloogia, pediaatria, sünnitusabi ja günekoloogia, sisehaigused, kirurgia, stomatoloogia, neuroloogia, psühhiaatria, radioloogia, terapeutika, otorinolarüngoloogia, oftalmoloogia)50,0
PerioodSumma
01.01.2015−31.12.2015116 400,00 EUR
01.01.2016−31.12.2016116 400,00 EUR
01.01.2017−31.12.2017116 400,00 EUR
01.01.2018−31.12.2018116 400,00 EUR
01.01.2019−31.12.2019116 400,00 EUR
01.01.2020−31.12.2020116 400,00 EUR
698 400,00 EUR

Projekti peamiseks eesmärgiks on parandada langenud immuunsusega haigete kliinilist käsitlust. Planeeritud uuringud püüavad aru saada missugused faktorid mõjutavad antiretroviirusravi (ARV) saavate isikute immuunregulatsiooni. Teiseks püüame optimeerida antibiootikumide annustamist kriitilises seisundis olevatele haigetele. Uuringud hõlmavad järgmisi populatsioone: (1) sügavalt enneaegsed vastsündinud, (2) kriitilises seisundis septilised täiskasvanud ja (3) HIV-positiivsed isikud. Esimeses tööpaketis (WP-1) uuritakse erinevate antibiootikumide farmakokineetikat-dünaamikat leidmaks võimalusi individuaalseks doseerimiseks. WP-2s püütakse leida HIV reservuaare organismis ja hinnatakse missugused inimese ja viirusepoolsed geneetilised faktorid mõjutavad vastust ARV ravile. WP-3 töötab välja ja valideerib skooringsüsteemi hindamaks septiliste haigete gastrointestinaalse puudulikkuse riskifaktoreid. Projekti tulemusel peaks paranema ülalnimetatud haigete ravi ja prognoos.
The main aim is to improve the management of immunocompromised patients by better understanding of immune regulation in HIV infected patients receiving ARV therapy and characterising PK/PD properties of antibacterial agents in extreme conditions like prematurity and critical illness in adults. Three populations – (1) premature and critically ill neonates; (2) adults in critical condition with risk of opportunistic infection and gastrointestinal failure and (3) HIV positive subjects undergoing treatment are included. In WP-1 the PK/PD properties of various antibiotics are described with the ultimate goal to define personalised dosing recommendations. In WP-2 the latency reservoirs of HIV will be characterised and relationships between viral- and host genetic factors are described. In WP-3 a scoring system to define outcome risks in patients with gastrointestinal failure will be developed. Ultimately this project will improve management and outcome of the immunocompromised host.
Projekt koosnes kolmest tööpaketist. Esimese uuriti erinevate antibiootikumide farmakokineetikat kriitlises seisundis täiskasvanutel ja vastsündinutel. Uuringud näitasid, et neil haigetel on kõigi uuritavate ravimite kineetika oluliselt muutunud ja, et esinesid suured indiviidide vahelised erinevused. Sellest lähtuvalt arendasime välja Bayesi mudelitel põhineva personaalse doseerimiskalkulaatori, mille abil saab ravimeid manustada konkreetse haige omapärast lähtudes. Praegu toimub nimetatud kalkulaatori kliiniline valideerimine. Teiseks vaatasime mis mõjutab antibiootikumresistentsete mikroobide levikut. Leidsime, et enneaegsed vastsündinud ja nende emad koloniseerivad haiglas levivate koagulaasnegatiivsete stafülokokkidega, mis on virulentsemad ja resistentsemad kui kogukonnas levivad mikroobid. Samuti näitasime, et antibiootikumresistentsust kodeerivad geenid võivad loomadelt farmitöölistele kanduda ning inimeste kaudu ka haiglas levida. Teises tööpaketis uurisime HIV infektsiooni ja näitasime, et 40% Eesti HIV positiivsetest on värskelt nakatunud kasutades RITA algoritmi. See viitab asjaolule, et Eesti HIV epideemia pole vaibumas. Vaadates antiretroviirusravimite resistentsust leidsime, et see on mõõdukalt stabiilsel tasemel. Kirjeldasime ka kuidas HIV kaas-infektsioonid (HCV, GBV-C, HTLV) ning mõningad immunoloogilised markerid mõjutavad nakatumist, seda eriti süstivate narkomaanide hulgas. Kolmandas tööpaketis viisime läbi kaks uuringut, kus kinnitasime seedetrakti (GIT) düsfunktsiooni olulisust intensiivravihaigete lõpptulemuse määramisel. Lõime uue skooringsüsteemi GIT düsfunktsiooni hindamiseks, mida soovime, (peale selle valideerimist uuel, sõltumatul patsientide populatsioonil) kasutada tulevastes uuringutes uute ravimeetodite efekti hindamisel. Projekti edukust näitab, et (1) suur enamus eesmärkidest sai täidetud, (2) kõigi tööpakettide meeskondadel tekkisid tugevad rahvusvahelised sidemed ja (3) projekti käigus kaitsti 9 doktoritööd.