See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Eesti keel ja rahvuslik mälu" projekt EKRM05-51
EKRM05-51 "Koodivahetuse, vahe- ning lastekeele korpuste töötlemine ja haldamine (1.01.2005−31.12.2008)", Anna Verschik, Tallinna Ülikool.
EKRM05-51
Koodivahetuse, vahe- ning lastekeele korpuste töötlemine ja haldamine
Analysing and creating the code-switching, child language and interlanguage database
1.01.2005
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja rahvuslik mälu
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikoolkoordinaator01.01.2005−31.12.2008
PerioodSumma
01.01.2005−31.12.200560 000,00 EEK (3 834,70 EUR)
01.01.2006−31.12.200660 000,00 EEK (3 834,70 EUR)
01.01.2007−31.12.200760 000,00 EEK (3 834,70 EUR)
01.01.2008−31.12.200860 000,00 EEK (3 834,70 EUR)
15 338,80 EUR

Lähtealuseks on Eesti Keelenõukogu koostatud ja Vabariigi Valitsuses kinnitatud Eesti keele arendamise strateegia 2004-2010 osas 4 Eesti keele uurimine ja keelekogud ning osas 7 Eesti keel ja teised keeled kirjeldatud ülesanded: 1) uurida mitte-eestlaste keelt, 2) analüüsida keelekasutuse ja sotsiaalsete tegurite seoseid eri tüüpi tekstides, 3) edendada keelemuutuste teoreetilist uurimist. Nii laste- ja vähekeel kui koodivahetus kuuluvad nn siirdefenomenide hulka, mis on moodsa mikrosotsiolingvistika põhilisi huviobjekte. Projekt seostub TPÜ eesti keele uurijate senise tegevusega, eeskätt professor M. Ehala sihtfinantseeritava uurimisteemaga 0132493s03 Eesti keelekeskkonna arengu analüüs, modelleerimine ja juhtimine (2003-2007) ning A.Verschiku ETF grandiga 6151 «Koodivahetuse, eesti vähekeele ning lastekeele andmekorpuse koostamine ja üldkirjeldus (01.01.2005 - 31.12.2008). On saavutatud koostöökokkulepe Lancasteri Ülikoolis (Suurbritannia) paikneva töörühmaga (LIDES), kes tegeleb mitmekeelse vestluse kodeerimise põhimõtete väljatöötamisega. Koodivahetuse andmebaas Mitmekeelse korpuse loomine ja märgendamine on keerulisem ja aeganõudvam, sest juba materjali kirjapanemise ja kodeerimise hetkel on vaja teha teoreetilisi otsuseid (nt keelendi kuuluvuse kohta ühte või teise keelde). Uuemad kvalitatiivsed mikrosotsiolingvistilised uuringud on näidanud, et tegelikult pole keeled selgelt püritavad homogeensed üksused (Le Page & Tabouret-Keller 1985, Backus 1999a). Konversatsioonianalüüsi metoodika rakendamine koodivahetuse uurimisel (Auer 1995,1998) lubab vaadelda kõnesituatsioone, mis lineaarse üksiklause analüüsi puhul jääksid tähelepanu alt välja. Koodivahetuse korpus oleks Eestiski vajalik sellepärast, et sama nähtuse uurijatel oleks ülevaade n.-ö. keelefaktidest: isegi koodivahetus samade keelte vahel (eesti-vene) võib avalduda erineval kujul, nt eesti nimisõna morfoloogilise integreerituse aste vene keelde sõltub keeleoskusest, kõnesituatsioonist, pragmaatilistest eesmärkidest jm teguritest (vt Verschik, in press). Eesti-vene vähekeele andmebaas põhineb analoogiaseostel, mille alusel õppija hakkab lihtsustama morfoloogilisi paradigmasid ning tõmbama paralleele emakeelega, arvestamata aga, kas nii on õige toimida või mitte. Vähekeel ei ole suvaline hälvete kogum, vaid analoogiapõhine süsteemide süsteem, milles leiavad kajastamist nii analoogiaseosed kui analoogsed seosed (Selmker 1997; Verschik 2004; Eslon, in press (a), (b), (c)). Seda on näidanud ka mõningad uurimused semantikast (näiteks VPBICOH 2003), grammatikast (näiteks MCJIHF 1997) ja lastekeelest (näiteks Jan Van Dormael. Analogisches Denken: Eine Untersuchung der Fähigkeit von Kindern, sich zu verstellen, vt http://ling.kgw.tu-berlin.de/semiotik/deutsch/ZFS/Zfs95_3.htm) jm. Senine vigade analüüsi praktika ning vastavate klassifikatsioonide subjektiivsus on toonud päevakorda vajaduse uurida elavaid protsesse, mis toimivad eesti-vene vahekeeles. Selleks on aga vaja vigaste tekstide kogu muuta elektrooniliseks märgendatud andmebaasiks, mis võimaldab rakendada infootsinguprogramme. Spontaanse kõne lindistustest koosneva lastekeele andmebaasi koostamisel arvestatakse uuemate keeleomandamisteooriate aktuaalsete seisukohtadega, millest olulisemateks tuleks pidada konstruktivistlikku (Bittner, Dressler, Kilani-Schoch 2003) ja sotsiopragmaatilist keeleomandamiskasitlust (Tomasello 2003). Eelnimetatud käsitlused eeldavad suulise kõne lindistamist võimalikult igapäevases suhtlussituatsioonis, koos kõikide sotsiokultuuriliste tavade ja rutiinidega. Konstruktivistliku käsitluse järgi on keeleomandamisprotsessis määrav tähtsus vanema kõnel, millega korpuse loomisel samuti arvestada tuleb; nimelt lapse kõnega võrdselt pööratakse tähelepanu ka vanema keelekasutusele ehk hoidjakeelele. Eelöeldust ilmneb, et andmebaasi koostamine ja märgendamine on äärmiselt töömahukas, samas saaks aga märgendatud andmebaas olla aluseks mitte ainult lingvistilistele uurimustele, kogu