See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)" projekt ETF8254
ETF8254 "Skaalaspetsiifilise keskkonnamuutlikkuse tähendus mere ökosüsteemidele (1.01.2010−31.12.2012)", Jonne Kotta, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut.
ETF8254
Skaalaspetsiifilise keskkonnamuutlikkuse tähendus mere ökosüsteemidele
Ecological significance of scale-specific environmental variability on marine ecosystems
1.01.2010
31.12.2012
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB260 Hüdrobioloogia, mere-bioloogia, veeökoloogia, limnoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt100,0
PerioodSumma
01.01.2010−31.12.2010192 000,00 EEK (12 271,04 EUR)
01.01.2011−31.12.201112 271,20 EUR
01.01.2012−31.12.201212 271,20 EUR
36 813,44 EUR

Elustiku levikumustrite ruumilise ja ajalise muutlikkuse kirjeldamine ja ennustamine on kaasaja ökoloogia olulisemaid uurimissuundi. Väikese- ja suuremastaapsete protsesside koosmõju merekoosluste kujunemisele on väga vähe uuritud. Sageli on mõju defineeritud ühes skaalaosas, eirates kõiki ülejäänud võimalusi. On aga vähetõenäoline, et sellised juhuslikult valitud skaalad sisaldavad olulist osa kogumuutlikkusest või on ökoloogiliselt olulised. Eeltoodust lähtuvalt on projekti esimeseks eesmärgiks määrata kindlaks ruumi- ja ajaskaalad, milles keskkonnamuutlikkuse mõju mereökosüsteemide struktuurile ja toimimisele on kõige suurem. Sellesuunalised uurimused annavad reeglistiku, kuidas ühes skaalas kirjeldatud protsesse viia üle teistesse skaaladesse (sh. suuremastaapsete protsesside mõju kirjeldamine väikses skaalas ja väiksemastaapsete protsesside mõju hindamine suures skaalas). Projekti teiseks eesmärgiks on kontrollida valitud kliimanäitajate (tormide tugevus ja sagedus, temperatuur, vee juurdevool jõgedest) keskmiste ja dispersioonide muutlikkuse mõju käsitlevaid hüpoteese, kliimamuutujate koosmõju ja tagajärgi ökosüsteemi liigirikkusele, levikumustritele ja toimimisele. Projekti kolmandaks eesmärgiks on analüüsida suuremastaapse keskkonnamuutlikkuse mõju piirkondlikele mõjureile nagu suurte tormide sagedus ja tugevus, jääkriimustused ja ajutine hapnikupuudus. Samuti uuritakse, kuidas nimetatud sündmused avalduvad organismi, koosluse ja ökosüsteemi tasemel, et ennustada režiimimuutuste olemust, ajastust ja ulatust. Projekti käigus saadud uudsete vaatluste ja eksperimentide toel arendatakse Läänemere ökosüsteemi muutusi ennustavaid mudeleid, mis võtavad arvesse erinevaid keskkonnamuutuste tulevikustsenaariume.
The problem of patterns and scales is the central problem in ecology. The relative importance of small- and large-scale processes on the formation of marine communities is little known. Often the patterns have been specified at one or a few scales but ignoring an infinite variety of other possibilities. However, the selected scales may or may not contain a substantial fraction of overall variance and thus, may or may not have ecological significance. Thus, the first aim of the project is to identify spatial and temporal scales in which environmental variability has the largest effect on structure and functioning of marine ecosystems. Such analyses will provide us upscaling and downscaling rules of environmental processes and community patterns. The second aim of the project is to test the hypotheses about the effects of changes in means and variances of selected climate variables (e.g. storminess, temperature, riverine runoff), their interactions and their consequences to the diversity, patterns and functioning of ecosystems. The third aim of the project is to unravel the effect of large-scale environmental variability on regional pressures influencing frequency and severity of severe storms, ice scrape and hypoxic events as well as responses to these events on organismal, community and ecosystem level in order to predict the nature, scope and likely timing of regime shifts. Based on our novel observations and experiments we develop models with capacity to predict changes in dynamics of Baltic Sea ecosystems under a range of scenarios of future environmental change.