See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9026
ETF9026 "Kultuurikontaktid ja nende kajastumine varase uusaja (oma)eluloolistes tekstides (1.01.2012−31.12.2015)", Aigi Heero, Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut.
ETF9026
Kultuurikontaktid ja nende kajastumine varase uusaja (oma)eluloolistes tekstides
Cultural Contacts and Their Reflection in the (Auto)biographical Texts from the Early Modern Period
1.01.2012
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH390 Üldine ja võrdlev kirjandusteadus, kirjanduskriitika, kirjandusteooria 6.2. Keeleteadus ja kirjandus100,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituutkoordinaator01.01.2012−31.12.2015
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.20129 600,00 EUR
01.01.2013−31.12.20139 600,00 EUR
01.01.2014−31.12.20149 600,00 EUR
01.01.2015−31.12.20159 600,00 EUR
38 400,00 EUR

Üheks varauusaegses Eestis loodud kirjandust iseloomustavaks jooneks on laenulisus. Kuna esialgu olid kultuuriliste, sealhulgas kirjanduslike laenude kandjaiks Eestisse Saksamaalt sisserännanud pastorid ja teised haritlased, kes harrastasid ka maakeeles kirjutamist, ei saa toona Eestis valitsenud diskursuste uurimisel mööda kultuurikontaktidest Tallinna regiooni Lääne-Euroopa vahel. Tänu kultuurilistele kontaktidele kandusid siia Lääne-Euroopas valitsevad moevoolud, aga ka kirjanduslikud ning kultuurilised tüvitekstid, mis omakorda avaldasid mõju Tallinnas loodud kirjasõnale. Kavandatavas projektis analüüsitakse Eesti ja Lääne-Euroopa vaheliste kultuurikontaktide erinevaid tahke ja nende kajastumist siinses regioonis varase uusaja Tallinnas loodud erinevate (pool)fiktsionaalsete (päevikud, kirjad, reisikirjad, vähemal määral ka juhuluule) ning dokumentaalset laadi (nt varaloendid) tekstide põhjal. Projekti lõpptulemusena kaardistatakse 17. sajandi ja varase 18. sajandi Tallinna kirjandusväli, analüüsides eelkõige sellel väljal toimunud kultuurilisi kontakte ja nende otsesel või kaudsel mõjul toimunud muudatusi. Peamiste tööhüpoteeside kohaselt jätkub sel perioodil kultuurilise teadmuse transfeer Lääne-Euroopast siinsesse ruumi, mõjutades oluliselt siinseid kultuurilisi arenguid. Samal ajal on täheldatav siinsel kirjandusväljal teatav konservatiivsus ja teatud kindlatele traditsioonidele orienteeritus. See on ka periood, mil Tallinnas loodud funktsionaalsetest tekstidest hakkavad kujunema ilukirjanduslikud minatekstid. Tallinnas kirjutatud tekstide puhul on vastavad arengud seni analüüsimata ja fikseerimata. Meie piirkonna varase autobiograafilise ainese uurimine annaks võimaluse joonistada välja omaelulooliste tekstide kujunemisloo algperioodi. Projekt toetub muuhulgas ETF grandi 7824 raames saavutatud uurimistulemustele.
One of the features of literary works created in early modern Estonia is borrowedness. As the first cultural and literary loanwords were imported to Estonia from Germany by pastors and other intellectuals, who also practised writing in Estonian, we cannot disregard cultural contacts between the Tallinn area and Western Europe in the study of discourses prevalent in Estonia at that time. It is on account of cultural contacts that the vogues as well as the literary and cultural canon of Western Europe were introduced here, which in turn made an effect on the writings created in Tallinn. The goal of this project is to analyse the different aspects of cultural contacts between Estonia and Western Europe and their reflection in this country, using sources like various (half)fictional (diaries, letters, travel narratives, also occasional poetry) and documentary (e.g. probate inventory lists) texts created in early modern Tallinn. The proposed research will result in the mapping of the literary field in Tallinn in the late 17th and early 18th centuries, through the analysis of cultural contacts occurring in this field and the changes caused directly or indirectly by such contacts. In line with the main working hypotheses, the transfer of cultural knowledge from Western Europe to this area continues, strongly influencing the cultural developments here. At the same time the local literary scene is characterized by a certain level of conservatism and inclination towards tradition. This is also a period when the functional texts created in Tallinn begin to turn into fictional first-person narratives. The mentioned changes in the texts have not been analyzed or recorded so far. The study of early autobiographical productions in our region would allow the description of the initial stage of the evolution of autobiographical writing. The project will build on the research outcomes achieved during the project funded by the ESF grant 7824.
Projekti eesmärgiks oli uurida 17.-18. sajandi Tallinna kirjandusvälja, analüüsides eelkõige sellel väljal toimunud kultuurilisi kontakte ja nende otsesel või kaudsel mõjul toimunud muudatusi. Peamiseks eesmärgiks oli kaardistada Tallinna varase uusaja kirjanduslike ning dokumentaalset laadi tekstide põhjal siinse autobiograafika algperioodi. Kuigi on väidetud, et varase uusaja tekstides puudus sügavalt isiklik mõõde, siis projekti uurimistöös selgus, et ka varase uusaja tekstides on täheldatav autori personaalne eneseväljendus. Neis tekstides domineerib küll kollektiivne element, ent siiski õnnestub autoril tuua välja ka isiklikku dimensiooni, nt kirjeldades oma elu läbi suhete erinevates sotsiaalsetes gruppides. Ka väga reglementeeritud tekstis (nt arveraamatutes) sai väljendada oma isiklikku suhtumist erinevatesse nähtustesse, nt isiklikku laadi kommentaaride ja ääremärkustega. Uurimiskorpus hõlmas seega: kirjanduslikke tekste, mis sisaldasid omaeluloolist elementi, dokumentaalset laadi tekste ja autobiograafilisi tekste. Uurimismetoodikana kasutati nende tekstide analüüsimisel ajaloo ja traditsiooni kajastumise kirjeldamise mudelit, mille abil kirjeldati teksti osana suuremast süsteemist. Projektil olid järgmised tulemused: Varauusaegse Tallinna ja Eesti kultuurielu seni vähetuntud materjalide kirjeldamine, siinse kultuuriruumi varaseimate autobiograafiliste tekstide kontekstuaalne avamine ja täpsem analüüs. David Galluse kroonika (17. saj.) määratlemine autobiograafiaks; Galluse teksti lähem analüüs, osaline tõlge ja publitseerimine koos kommentaaridega. Caspar Meuseleri diaariumi ja baltisaksa varaseimate naisautobiograafiate analüüs. Tallinna 18. saj. raamatulooliste arengute analüüs varaloendite põhjal ja monograafia publitseerimine. Tallinna linnaarhiivis säilitatavate 15. ja 16. saj. lühemate luuletekstide kataloogi koostamine. Peaeesmärki täiendav ajaloolis-võrdlev saksa ja eesti keele partiklite käsitlus. Projekti jooksul kaitsti 1 doktoritöö, avaldati kokku üle 20 teaduspublikatsiooni sh 1 monograafia, korraldati 3 konverentsi ja seminari.