"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF6211
ETF6211 "Pietistlik jututraditsioon Eesti- ja Liivimaa hernhuutlaste elulugude baasil (1.01.2005−31.12.2008)", Harold Joachim Jürgen Beyer, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Raamatukogu.
ETF6211
Pietistlik jututraditsioon Eesti- ja Liivimaa hernhuutlaste elulugude baasil
Herrnhut (Moravian) autobiographies in Estonia and Livonia as a pietist narrative tradition
1.01.2005
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.4. KultuuriuuringudH400 Folkloristika6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskondkoordinaator01.01.2005−31.12.2007
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskondkoordinaator01.01.2005−31.12.2007
Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Raamatukogukoordinaator01.01.2008−31.12.2008
Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Raamatukogukoordinaator01.01.2008−31.12.2008
PerioodSumma
01.01.2005−31.12.200570 588,24 EEK (4 511,41 EUR)
01.01.2006−31.12.200672 000,00 EEK (4 601,64 EUR)
01.01.2007−31.12.200772 000,00 EEK (4 601,64 EUR)
01.01.2008−31.12.200872 000,00 EEK (4 601,64 EUR)
18 316,33 EUR

Eesti- ja Liivimaalt on säilinud u. 120 hernhuutlaste autobiograafiat, millest enamik pärinevad vennastekoguduse liikmetelt, kes on elanud ajavahemikus 1750-1850. Projekti eesmärgiks on mõista ja analüüsida hernhuutlaste eluloolisi tekste folkloristilisest perspektiivist lähtuvalt. Kõik rühmitused kannavad oma jututraditsioone ja seega tegid seda ka pietistlikud rühmitused, nagu selleks oli vennastekogudus. Sarnaselt palju uuritud rahvaluulezhanritele, nagu muinasjutud ja muistendid, esinevad pietistliku jututraditsiooni tekstid paljudes variantides. Me peaksime seetõttu loo-buma folkloristika tavaseisukohast, nagu ei oleks kohtadel, kus vennastekogudus tegutses intensiivselt, min-git rahvaluulet ("vanavara") enam liikvel olnud. Selle asemel peaksime aktsepteerima, et need ini-me-sed levitasid teist liiki rahvaluulet, mis on samuti teaduslikku tähelepanu väärt. Neid elulugusid ei tohi aga analüüsida nende kontekstist välja rebituna. Millised olid väliseeskujud, kuidas need jõudsid Eesti- ja Liivimaale, kuidas nad jõudsid talurahvani, millisel määral on see seostatav talurahva kirjaoskuse omandamise protsessiga, kes mängisid põhirolle, millistes sotsiaalsetes ja majanduslikes tingimustes selliste elulugude kirjutajad elasid, ja kuidas on muutunud need tekstid aja jooksul? Millised on nendes elulugudes enim esinevad teemad ja motiivid, ja milliseid jutufunktsioone nad kannavad? Koos autobiograafiate sisulise analüüsiga ja analüüsi eeldusena töötab uurimisrühm eesmärgi nimel anda välja teaduslik allikapublikatsioon, kuhu oleksid koondatud kõik Eesti- ja Liivimaalt pärit hernhuutlaste elulood.
From Estonia and Livonia about 120 Herrnhut (Moravian) autobiographies are preserved. Most of them relate lives lived by Herrnhut brethren and sisters in the period 1750 to 1850. The project aims at understanding Herrnhut autobiograpical writing from a folkloristic perspective. Every group has its own narrative traditions, and so did pietist groups like the Moravian Brethren. Comparable to more intensely studied folklore genres as fairy-tales or legends, the texts in the pietist narrative tradition appear in many variants. We should therefore abandon the folkloristic commonplace that in areas of high Herrnhut activity no folklore was circulating anymore. Instead we should accept that these people spread another kind of folklore which also is worth scholarly attention. These autobigraphies should not be analysed without considering their context: Which foreign models existed, how did they reach Estonia and Livonia, how were they transmitted to the peasant population, how do they relate to the alphabetisation process, which persons played key r?les, under which social and economic conditions did the writers live, and which changes over time did occur? Which themes and motifs appear frequently in the texts, and which functions do they have for the narratives? In conjunction with their research and as a necessary precondition for this, the members of the group will jointly produce a scholarly edition of all Herrnhut autobiographies from Estonia and Livonia.