See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9271
ETF9271 "Etnilisus, rahvusloome ja rahvuspoliitika Venemaal nõukogude ajal ja tänapäeval soome-ugri rahvaste näitel (1.01.2012−31.12.2015)", Ergo-Hart Västrik, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
ETF9271
Etnilisus, rahvusloome ja rahvuspoliitika Venemaal nõukogude ajal ja tänapäeval soome-ugri rahvaste näitel
Ethnicity, Nation Building and Nationalities Policy in Soviet and Post-Soviet Russia: The Finno-Ugrians
1.01.2012
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.4. KultuuriuuringudH400 Folkloristika6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)50,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.4. KultuuriuuringudS220 Kultuuriantropoloogia, etnoloogia 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)50,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskondkoordinaator01.01.2012−31.12.2015
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.201214 400,00 EUR
01.01.2013−31.12.201314 400,00 EUR
01.01.2014−31.12.201414 400,00 EUR
01.01.2015−31.12.201514 400,00 EUR
57 600,00 EUR

Projekti eesmärgiks on uurida rahvuspoliitika ja rahvusliku identiteedi seoseid Venemaal nõukogude perioodil ja pärast seda soome-ugri rahvaste näitel. Lähema vaatluse all on Venemaa läänepoolsed soome-ugri rahvad: isurid, komid, setud, soomlased, udmurdid, vadjalased ja vepslased, kelle juures viiakse läbi etnoloogilised ja folkloristlikud välitööd. Projekti huvisfääris on ühelt poolt rahvuspoliitika elluuviimise instrumendid, rahvuslike territoriaalautonoomiate süsteemi ülesehitamine ja toimimine, samuti rahvaloenduste roll rahvuspoliitikas. Teisalt tegeldakse rahvuspoliitika mainfestatsioonide ja identiteediloome mehhanismidega kohalike muuseumide, piirkondlike kultuurifestivalide ja kogukondlike rituaalide näitel. Uuritakse viise kuidas etnilist/rahvuslikku identiteeti konstrueeritakse ja representeeritakse nii kollektiivi kui indiviidi tasandil, kuidas luuakse järjepidevusi traditsioonilise kultuuriga ning kuidas valitakse sellest välja teatud elemendid oma etnokultuurilist eneseteadvust väljendama. Uurimisküsimused puudutavad ka etnilise/rahvusliku identiteedi avaldumisvorme transnatsionaalsetes perekondades, samuti religioosse ja rahvusliku alge vahekorda kaasaegsete pühade ja pühapaikadega seotud arusaamades ja praktikates. Projektis kombineeritakse arhiivi- ja kirjandusepõhine lähenemine välitöömaterjalide analüüsiga, ainesele lähenetakse nii üksikjuhtumi põhiselt kui ka võrdlevalt.
Main objective of the project is to study complex relationships between nationalities policies and ethnic/national identity in Russia during Soviet and Post-Soviet periods on the example of Finno-Ugric peoples. Case studies and comparative investigations concentrate on westernmost Finno-Ugric peoples of Russian Federation, including Ingrians, Finns, Karelians, Komis, Setus, Udmurts, Vepsians and Votians, among whom ethnographic and folkloristic fieldwork will be carried out. The scope of the project covers, on the one hand, the instruments of nationalities policy, the process of establishing the system of national territorial autonomous units, principles of its functioning, and the role of censuses in nationalities policy. On the other hand, besides the diachronic aspect, the project aims to study results and contemporary manifestations of nationalities policy, mechanisms of nation building and supporting ethnic identity on the example local museums, regional cultural festivals and communal rituals. In this respect, the project investigates the ways how ethnic/national identity is constructed and represented on both collective and individual levels, how are continuities with traditional culture manifested in this process, and what are the criteria for selecting particular elements of past heritage to represent modern ethnocultural identity. Research questions of the project include also the reflections of ethnic and national identity in transnational families and borderland communities, as well as the relationship between vernacular religiosity and modern nation building in the case of notions and practices related to contemporary religious festivals and sacred sites. The project combines both archive- and literature-based research with the analysis of recently recorded fieldwork materials.
Projekti eesmärgiks oli kaardistada rahvuspoliitika ja rahvusliku identiteedi seoseid Venemaal nõukogude perioodil ja pärast seda läänepoolsete soome-ugri rahvaste näitel. 1. Uuriti madalamate tasemete rahvuslikke territoriaalautonoomiaid, keskendudes nende loomisele, toimimisele ja likvideerimisele. Ilmusid põhjalikud artiklid komi, permikomi ja vepsa autonoomiate kohta. Samuti vaadeldi etnilise identiteedi fikseerimine rahvaloenduste käigus, mille puhul keskenduti vepslastele, aga jälgiti asjaomaseid protsesse ka setode ja võrokate juures. 2. Analüüsiti kohalike etniliste aktivistide, muuseumide ja piirkondlike kultuurifestivalide rolli rahvusliku identiteedi kujundamisel. Valmis artikkel vadja etniliste aktivistide tegevuse eri suundadest. Diakroonses perspektiivis uuriti soome-ugri etniliste kultuuride talletamise ja esitamise strateegiaid muuseumiruumis. Lähemalt analüüsiti eesti uurijate jäädvustuspraktikaid udmurdite, komide ja ingerisoomlaste juures, ning udmurdi etniliste aktivistide kontakte eesti teadlastega. 3. Käsitleti järjepidevuse ja katkestuste dünaamikat mitmesugustes traditsioonilise kultuuri avaldumisvormides, pidades silmas pingestatust rahvapärase religioossuse ja modernse rahvusluse vahel. Vepslaste kohta publitseeritud uurimustes oli keskmes piiride konstrueerimise küsimus traditsioonilises kultuuris. Valmis monograafia katkestustest ingerisoomlaste lähiaajaloos, mis tõstab suulise ajaloo metodoloogiat kasutades esile ingerisoomlaste enese perspektiivi sellele seni läbi-uurimata valdkonnale. 4. Vaadeldi etnilise identiteedi avaldumisviise Eesti, Soome ja Loode-Venemaa hargmaiste perekondade narratiivides. Publitseeritud artiklites analüüsiti, kuidas perepärimuse ja isikunarratiivide abil luuakse ja hoitakse üleval peretunnet olukorras, kus perede liikmed elavad erinevates riikides. Samuti käsitelti hargmaise eluviisiga seostuvaid kehalisi kogemusi ning pöörati tähelepanu raskesti sõnastatavatele ja mahavaigitud lugudele. Valmis 1 monograafia ja 27 teadusartiklit. Viidi läbi välitöid ja osaleti teadusfoorumeil.