See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu" projekt EKKM15-419
EKKM15-419 "Eesti õppijakeele tervikkäsitlus (1.01.2015−31.12.2018)", Annekatrin Kaivapalu, Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut.
EKKM15-419
Eesti õppijakeele tervikkäsitlus
1.01.2015
31.12.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH360 Rakenduslingvistika, võõrkeelte õpetamine, sotsiolingvistika 6.2. Keeleteadus ja kirjandus100,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituutkoordinaator01.01.2015−31.12.2018
PerioodSumma
01.01.2015−31.12.20159 000,00 EUR
01.01.2016−19.12.20169 000,00 EUR
01.01.2017−31.12.20179 000,00 EUR
01.01.2018−31.12.20189 000,00 EUR
36 000,00 EUR

Kavandatava projekti eesmärk on eesti õppijakeele tervikkäsitluse ettevalmistamine ja väljaandmine. Projektitaotlus esitatakse „Eesti keele arengukava 2011-2017 ” meetme 5 "Eesti keele oskuse tagamine ning eesti keelt väärtustavate hoiakute kujundamine muukeelses üldhariduses" ja meetme 11 "Eesti keele arendamine võõrkeelte kontekstis ning eesti keele rahvusvahelise esindatuse tagamine" ning riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu II (2014-2018)” mooduli (alamprogrammi) „Eesti keel“ tegevuste „Eesti keele valdkondade tervikkäsitluste ettevalmistamine ja väljaandmine“ raames.Tervikäsitluse koostamise eelduseks on seniste eesti õppijakeelt ja eesti keele kui teise keele ja võõrkeele õppimist ning omandamist käsitlevate uurimuste koondamine, süstematiseerimine, olemasolevate lünkade väljaselgitamine ja vajalike täiendavate uurimuste läbiviimine. Tervikäsitluses keskendutakse põhjalikumalt järgmistele teemadele: 1) teise keele omandamise ja võõrkeele õppimise põhimõisted ja olulisemad teoreetilised lähenemised 2) eesti keele õppimine teise ja võõrkeelena 3) eesti õppijakeele iseloomulikud jooned võrdluses eesti kirjakeelega 4) eri emakeelega õppijate eesti keel 5) õppija keeleloomeprotsess Tervikkäsitluse esimeses osas antakse kokkuvõtlikult ülevaade sellest, mida teise keele omandamisest ja võõrkeeleõppest seniste uurimistulemuste põhjal tänapäeval teatakse: kirjeldatakse, mille osas on teadlased üksmeelsed ja milles valitseb eriarvamusi, tutvustatakse keskseid mõisteid ja olulisemaid teoreetilisi lähenemisi. Teine osa keskendub eesti keele kui teise ja võõrkeele õppimisele, kolmandas osas käsitletakse eesti õppijakeelele iseloomulikke leksikaalgrammatilisi konstruktsioone, s.h. kujundkõnet keeleoskustasemete kaupa ning kirjeldatakse õppijakeele sarnasusi ja erinevusi võrreldes eesti kirjakeelega. Keeltevaheline mõju on tänapäeva keeleõppe vajadusi silmas pidades üks olulisemaid keele omandamise kognitiivseid aspekte. Seetõttu vaadeldakse tervikkäsitluse neljandas osas eri emakeeltega eesti keele õppijate keelekasutuse erijooni ning analüüsitakse emakeele ja muude varem omandatud keelte mõju eesti keele õppimisele ja kasutusele. Viies osa keskendub õppija keeleloomeprotsessile: käsitletakse õppija kognitiivseid protsesse teekonnal tulemuseni, valmis tekstini. Projekti tulemusena süstematiseeritakse laiemale lugejaskonnale mõeldes senised olemasolevad uurimistulemused eesti õppijakeele ja eesti keele kui teise ja võõrkeele omandamise kohta ning esitatakse teaduslikult põhjendatud relevantne teave eesti keele kui teise keele õppijate, õpetajate ja keeleoskuse hindajate vajadustest lähtuvalt. Tervikkäsitlus võimaldab levitada seni Eestis veel küllalt tagasihoidlikult esindatud teadmisi teise keele omandamise ja võõrkeelõppe alal ning laiendada selle ala asjatundjate ringi. Teave eesti õppijakeele ning eesti keele kui teise ja võõrkeele omandamise ja õppimise seaduspärasuste kohta on ülivajalik Eesti üldsusele, eriti õppijatele, lastevanematele, koolijuhtidele, omavalitsustegelastele jt. Kavandatava projekti käigus selgitatakse välja eesti õppijakeele ning eesti keele kui teise ja võõrkeele alaste täiendavate uurimuste vajadus, et paremini planeerida edasist uurimistööd.
Projekti tulemusena valminud käsiraamat "Eesti keele oskuse arenemine ja arendamine. Kirjalik õppijakeel" keskendub seniste eesti õppijakeele ja eesti keele kui sihtkeele alaste uurimuste süstematiseerimisele ja uuemate uurimistulemuste ülevaatlikule esitamisele. Käsiraamatu koostamisel on silmas peetud nii erialaspetsialistide kui ka laiema avalikkuse vajadusi. Sellest saavad tuge õppijad, praegused ja tulevased õpetajad, keeleõppe korraldajad, õppematerjalide koostajad, keeleoskuse hindajad, lapsevanemad, koolijuhid, omavalitsustegelased ja keelehuvilised. Õpetajakoolituse üliõpilastele sobib käsiraamat õppematerjaliks. Käsiraamat koosneb kuuest sama struktuuriga peatükist: 1)Sihtkeelest ja sihtkeeleõppest 2)Eesti õppijakeele leksikaalgrammatiline areng 3)Eesti vahekeele korpus teadlase, õppija ja õpetaja teenistuses 4)Keelekasutustasemete analüüs ja hindamine keelekasutusmustrite alusel 5)Õppija kirjutamisprotsess 6)Eesti keele kui teise keele õpikutest ja sõnastikest Iga peatükk algab sisu tutvustava lühiülevaatega koos märksõnadega ning lõpeb kokkuvõtte ja järeldustega. Edasisteks mõtisklusteks on lisatud küsimused, mis võiksid aidata lugejatel kujundada oma arusaamu ja seisukoht ühes või teises küsimuses, mida peatükis on käsitletud. Järgneb teemaga seotud valikkirjanduse loetelu. Käsiraamatu eesmärk on aidata üldsusel paremini mõista, kuidas areneb eesti keele kui sihtkeele oskus ja millised on eesti õppijakeele erijooned võrreldes eesti üldkeelega. Käsiraamat ei anna terviklikku süsteemset ülevaadet, vaid teeb vahekokkuvõte sellest, milleni oleme eesti õppijakeele uurimisel tänaseks jõudnud, ning kaardistab suunad, milles on mõttekas jätkata.