See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9160
ETF9160 (ETF9160) "Eesti kirjanduse pingeväljad 1956-1968: ideoloogiad, institutsioonid ja baastekstid Nõukogude ja paguluse kontekstides (1.01.2012−31.12.2015)", Marin Laak, Eesti Kirjandusmuuseum.
ETF9160
Eesti kirjanduse pingeväljad 1956-1968: ideoloogiad, institutsioonid ja baastekstid Nõukogude ja paguluse kontekstides
The Two Bodies of Estonian Literature 1956-1968: Ideologies, Institutions, and Core Texts in Soviet and Exile Contexts
1.01.2012
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH390 Üldine ja võrdlev kirjandusteadus, kirjanduskriitika, kirjandusteooria 6.2. Keeleteadus ja kirjandus34,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.4. KultuuriuuringudH352 Grammatika, semantika, semiootika, süntaks 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)33,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.1. FilosoofiaH120 Süstemaatiline filosoofia, eetika, esteetika, metafüüsika, epistemoloogia, ideolooogia 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)33,0
AsutusRollPeriood
Eesti Kirjandusmuuseumkoordinaator01.01.2012−31.12.2015
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.201213 615,20 EUR
01.01.2013−31.12.201313 615,20 EUR
01.01.2014−31.12.201413 615,20 EUR
01.01.2015−31.12.201513 615,20 EUR
54 460,80 EUR

Grandiprojekti sisuks on nõukogude ja eesti pagulaskirjanduse vastastikuste suhete uurimine, analüüsides alus- ja rakendusuuringute kaudu väikese rahvuskultuuri kontekstualiseerumist, positsioneerumist ja uuenemist laiemas kontekstis. Empiiriliselt hõlmatava eesti kirjanduskultuuri uurimine pakub võimalust jõuda rahvusvaheliselt rakendatava analüüsimudelini teiste totalitaarsete režiimide, postsovetlike ja postkoloniaalsete kultuuride võrdleval analüüsil. Mõistet ’kirjandus’ käsitletakse siinses uurimisprojektis avaramas, süsteemiteoreetilises tähenduses suhete võrgustikuna kirjanduslikuks peetavate tegevuste vahel. Võrreldakse kahe eesti kirjanduse ideoloogilisi, kontekstuaalseid jm mõjutegureid nii nõukogude Eestis kui diasporaa eri piirkondades Läänes. Lähtutakse eesti kirjanduse tüvi- ja baastekstide retseptsioonist, keskendudes kirjanduse uuenemise alusmustritele. Toetutakse fiktsionaalsete ja mittefiktsionaalsete tekstide (arvustused, erakirjavahetused, suuline ajalugu, elulood jm) ning tausta loovate arhiiviallikate analüüsile. Kultuuriloolise konteksti, ideoloogiliste surve- ja vastupanumehhanismide avamisel võetakse lähivaatluse alla kesksete kirjanduslike institutsioonide tegevus nii nõukogude Eestis kui paguluses. Institutsionaalsel ja individuaalsel tasemal jälgitakse nõukogude eesti kirjandus- ja kultuurielu ning eesti diasporaakultuuride vahelist kommunikatsiooni, identiteediprotsesse ja nende dünaamikat. Kasutatakse diskursuseanalüüsi, uue kultuuriloo, võrdleva kirjandusteaduse jm integreeritud meetodeid. Grandi täitmine eeldab mõlema kultuurikonteksti mikroajaloolist tundmist ning arhiiviallikatega töötamise kogemust, milleks grandi põhitäitjatel on head eeldused. Uurimisprojekti ühe hüpoteesina oletatakse, et kuigi eesti kirjandus arenes 20. saj teisel poolel jõuliselt ühes ja samas keeleruumis, soodustas jagunemine ideoloogiliselt kaheks selle esteetilist uuenemist, mis pärast Teist maailmasõda oli mujal Euroopas väga jõuline. Projektil on tugev rakenduslikud väljund, mis on seotud eelkõige Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi välis-eesti kogudes kui ka eesti diasporaa arhiivides Läänes asuvate arhiivimaterjalide teaduskäibesse toomise ja kättesaadavaks tegemisega laiemale kasutajale. Projekti teadustulemused publitseeritakse kahes artiklikogumikus ning projekti vältel kaitstakse vähemalt neli doktoriväitekirja.
The objective of the grant project is to study mutual relations among the Soviet Estonian and the Estonian exile literature by analysing, using fundamental and applied research, the contextualisation, positioning and reformation in a wider context. The study of empirically encompassable Estonian literary culture enables to arrive at a model analysis that can be applied in a comparative analysis of other totalitarian, regimes and post-Soviet and postcolonial cultures. The notion of ‘literature’ is here treated in its wider system-theoretical meaning as a network of relations between activities that are conceived as literary. The project compares ideological, contextual and other factors that had their effect on two Estonian literatures both in the Soviet Estonia and in diaspora. The project proceeds from the reception of source and core texts of Estonian literature, centring on the basic reform patterns in literature; it is based on the discursive analysis of fictional and non-fictional texts (criticism, private correspondences, oral histories, life stories, etc.) and on the analysis background archival sources. When examining the cultural historical context and mechanisms of ideological oppression and resistance, close attention is paid to the activities of central literary institutions in the Soviet Estonia and in diaspora. The project uses integrated methods of discourse analysis, new cultural history, comparative literary studies, and others. Executing of the grant requires microhistorical knowledge of both cultural contexts and experience in working with archival sources, which the participants of the grant are well familiar with. One of the hypotheses of the project is that, although Estonian literature developed vigorously in one and the same linguistic space in the second half of the 20th century, its ideological division into two halves supported its aesthetical reforming, following a similar strong trend in the post-war Europe. The project has a strong applied output, mainly related with the opening of exile-related collections of the Cultural History Archives of the Estonian Literary Museum materials held in the Estonian diaspora archives in the western countries. The results of the project will be published in two collections of articles and at least four doctoral dissertations will be defended during the project
Granti eesmärgiks oli selgitada rahvuskultuuri toimimist multikultuurses ruumis. Lähteks oletus, et eesti kirjanduse lõhenemine kodu-Eesti ja eesti läänediasporaa vahel pärast II maailmasõda soodustas selle uuenemist. Pingeväljade uurimisel keskenduti suhete selgitamisele ulatusliku arhiivitöö kaudu. Ilmnes institutsionaalsete ja isiklike suhete suur lahknevus ja roll kontaktide loomisel. Ametlikud suhted olid poliitilistel põhjustel taunitud, eraisikute vahel toimisid tihedad varjatud kanalid, aluseks kultuuri loojate professionaalsed kontaktid; ilmnesid teravad põlvkondlikud erinevused. Tulemuslikuks osutus ilukirjandusteksti analüüs, mis võimaldas reljeefselt välja tuua mäluprotsesside, ’nostalgia’, ’trauma’ ja ’moraalse tunnistuse’ teemade filtreerumise ilukirjanduslikus loomingus. Eestis dikteerisid ametlikke suhteid totalitaarse režiimi ja okupatsioonivõimude kehtestatud reeglid, samas oli survemehhanismide eiramiseks leitud mitmeid võimalusi, siingi oli suur roll isiklikel, mitteformaalsetel võrgustikel. Uurimistulemusena võib väita, et isiklike suhtluskanalite kaudu loogi küllalt sidus ja toimiv ühine rahvuskultuuri ruum. Lõpptulemusena jõuti hüpoteesini, et toimivatel kultuurikontaktidel oli otsene mõju eesti kirjanduse ja kunstide plahvatuslikule arengule Eestis 1960. a-tel. Eesti pagulaskogukonnad olid rahvuslikult konservatiivsed, siiski näitas teiste loovalade võrdlev uurimine avatust uue asukohamaa kultuuri vastu. Projekt tehti ulatuslikke välitööd Rootsi, Kanada ja Austraalia eesti arhiivides. Kommenteeritud tekstikriitiliste väljaannetena avati mitmed olulised arhiiviallikad. Tulemused: 51 teadusartiklit (14 pbl.- 1.1; 15 pbl.-1.2, 7 pbl.-1.3, 3 pbl.-3.1 ja 12 pbl.-3.2) ja 10 raamatut, sh ajakirja Methis erinumber. Valmis M. Hollo väitekiri „Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus“ (juh T. Kirss), mis seob teoreetiliselt uuenduslikult kirjandusteksti analüüsi ja elulookirjutuse. Korraldati 4 konverentsi, 2 ühispaneeli rahvusvahelistel konverentsidel, osaleti aktiivselt Balti-uuringute võrgustikus.