"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu" projekt EKKM14-339
EKKM14-339 "Eesti ajakirjandus ajaloos ja elulugudes (1.01.2014−31.12.2018)", Roosmarii Kurvits, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituut.
EKKM14-339
Eesti ajakirjandus ajaloos ja elulugudes
1.01.2014
31.12.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.14. Kommunikatsiooni- ja infoteadusedS265 Meedia ja kommunikatsiooniteadused5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.100,0
PerioodSumma
01.01.2014−31.12.20147 000,00 EUR
01.01.2015−31.12.20157 000,00 EUR
01.01.2016−31.12.20167 000,00 EUR
01.01.2017−31.12.201710 000,00 EUR
01.01.2018−31.12.201810 000,00 EUR
41 000,00 EUR

Projekt kuulub Kultuurimälu allprogrammi 2.1. Eesti kultuuri eri valdkondade olulised ülevaated, leksikonid, teatmeteosed ja andmebaasid. Projekti üks eesmärk on viia lõpule Eesti ajakirjandusega seotud isikute (kuni 1940) biograafiate kontrollimine ja korrastamine, koondades need elektrooniliseks andmebaasiks. Selline andmebaas annab uurijatele ja huvilistele võimaluse saada kontrollitud, kontsentreeritud ja võimalikult täpse ülevaate Eesti ajakirjandusega seotud isikutest, nende ajakirjanduslikust tegevusest ja nendega seotud väljaannetest. Selline andmebaas on vajalik praktiliselt kõigile eesti ajalooga tegelevatele uurijatele. Kuna paljude temaatiliste ajakirjade ja kohalike väljaannete tegijad ei olnud elukutselt ajakirjanikud, vaid muude valdkondade professionaalid, siis pakuvad need andmed laiemat huvi. Nt saab nende põhjal teha olulisi täiendusi ja täpsustusi Wikipedia eestikeelsetesse artiklitesse. Senised elulugude läbitöötamised näitavad, et neis on väga palju vigu, mis on kandunud ühest allikast teise. Andmebaas võimaldab selliste vigade levikut takistada, olles autoriteetseks lähteallikaks edaspidisel uurimisel. Teiseks, elulugude baasilt liigume edasi eesti ajakirjanduse ajaloo kirjutamise juurde. Selle tulemusel on kavas kirjutada tervikkäsitlus eesti ajakirjanduse algusest tänapäevani. Kavandatav üldülevaade on suunatud kogu kultuurihuvilisele avalikkusele, eelkõige aga kõigile õppuritele, eriti neile, kes õpivad ajakirjanikeks või suhtekorraldajateks. Seega oleks teos ühtlasi populaarteaduslik ajalooline ülevaade ja kõrgkooliõpik, mis võtab ühes teoses kokku kogu senise eesti ajakirjanduse selle mitmekülgsuses (trükiajakirjandus, raadio, televisioon, internetiajakirjandus) ja erinevates aspektides alates ajakirjanduse ühiskondlikust positsioonist ja mõjust ning lõpetades ajastu ülevaatliku statistikaga ning žurnalistlike konventsioonidega. Tervikkäsitluse kirjutamine on oluline andmete koondamiseks ja süstematiseerimiseks, kuna praegu on ajakirjanduse ajaloo alased uurimused laiali ajakirjandusalastes üksikteostes, üksikutes artiklites paljude eri valdkondade ajakirjades, ajalehtedes, biograafilistes monograafiates, koguteostes jne.
Projekti tulemusel on saanud kokku andmebaas, mis sisaldab umbes 1100 lühibiograafiat aastatal 1689–1940 tegutsenud ajakirjanike ja ajakirjanduse oluliste kaasautorite kohta.