Eesti Teadusinfosüsteem

Arheoloogilised ja ajaloolised andmed näitavad toiduainete, eriti merelist päritolu saaduste sissetoomist Läänemere idaaladele juba alates keskajast. Samas puudub meil siiani avaram ülevaade toiduainete impordi tõelisest ulatusest ja tähtsusest vastandina kohaliku ressursi kasutamisele. Ümbritsev mereline ja maismaaline elukeskkond pakkus kindlasti rikkalikku ja mitmekesist söögipoolist meie esivanematele, kuid miks siis ikkagi esmapilgul kohalikuga paljuski samalaadse toiduse import? Käesolev interdistsiplinaarne projekt uurib ajalis-ruumiliste päritoluanalüüside põhjal 13.-18. saj Eesti ja Läti inimeste toitumisharjumusi ja -võimalusi, kombineerides esmakordselt siin loodusteaduslikke (kala-, linnu- ja loomaluud kui söögipoolise materiaalsed jäljed), antropoloogilisi (inimskeletil ainevahetushäiretest tingitud paleopatoloogiad ja luukoe keemia kui toitumise laadi ja päritolu peegeldajad) ning kirjalikke ja arheoloogilisi allikaid ühtse eesmärgiga.

Archaeological and historical evidence show that food, especially seafood, was imported to the eastern Baltic since the Medieval period. Yet we lack a comprehensive understanding of the real extent and importance of imported food vs that of local origin. The surrounding marine and terrestrial environments would have certainly offered rich and diverse dietary resources to our ancestors, so why import seemingly similar food? This interdisciplinary project will explore foodways of people living in 13th-18th century Estonia and Latvia using spatiotemporal provenance analyses, and for the first time will combine natural scientific (fish, bird and animal skeletal remains as physical evidence of subsistence), anthropological (pathologies on the human skeleton caused by metabolic disorders and biochemistry of bone tissues as an indicator of the type and origin of diet), archaeological and written sources for a unified purpose.