Eesmärgiks oli läbi viia Peipsi järve põhjasetete komplekssed paleoökoloogilised uuringud ökosüsteemide arengu seaduspärasuste kindlakstegemiseks. Selleks koguti 52 proovipunktist pindmiste setete proove ning võeti 3 lühikest (ca 40-50 cm) ja üks pikk (8.5 m) sette läbilõige. Setteeproovide analüüsid (litoloogiline ja granulomeetriline koostis, fosfori fraktsioonid, polüaromaatsed süsivesinikud, diatomeed) näitasid et kogu Holotseeni jooksul on aset leidnud settimistingimuste suur ruumiline ja ajaline muutus. Põhiliseks faktoriks on hüdroloogilise rezhiimi muutus, mis võib avalduda nii veetaseme muutustena kui veemasside liikumisest tingitud aine ülekandena. Lühiajaliste protsesside oluliseks mõjuriks on setteosakeste tekstuurist tingitud kohesioonilised protsessid, mis sõltuvana keskonnatingimuste muutusest kutsuvad esile olulised muutused sete-vesi piirpinnal toimuvates ainevoogudes.
The main aim of the present research was complex paleoecological investigation of the lake sediments to reconstruct the ecosystem development of Lake Peipsi. 52 surface sediment samples, three 40–50 cm long sediment core and one 8,5 m long postglacial sediment sequence were taken. The sediment samples analyses (lithological and determination of grain–size, phosphorus fractions, polycyclic aromatic hydrocarbons, diatoms) showed that geographical and temporal changeability of sedimentation conditions took place during hall Holocene. The essential factor is the variation of the hydrological regime which could be presented in the water level fluctuations and the water mass movement conditioned by the matter transferring. Significant effect of the short time processes is the texture of the sediment corpuscular conditioned by cohesional processes. These bring to the front the variations in the matter flux at the sediment–water interface pending to the changing of the environmental conditions.