"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu" projekt EKKM09-150
EKKM09-150 "Eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaas ja fraseologismide allikpublikatsioon "Monumenta Estoniae Antiquae" sarjas (1.01.2009−31.12.2013)", Anneli Baran-Grzybek, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKKM09-150
Eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaas ja fraseologismide allikpublikatsioon "Monumenta Estoniae Antiquae" sarjas
1.01.2009
31.12.2013
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.4. KultuuriuuringudH400 Folkloristika6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)100,0
AsutusRollPeriood
Eesti Kirjandusmuuseumkoordinaator01.01.2009−31.12.2013
PerioodSumma
01.01.2009−31.12.200965 870,00 EEK (4 209,86 EUR)
01.01.2010−31.12.201065 870,00 EEK (4 209,86 EUR)
01.01.2011−31.12.20114 210,00 EUR
01.01.2012−31.12.20124 500,00 EUR
01.01.2013−31.12.20134 500,00 EUR
21 629,72 EUR

Projekti põhieesmärgiks on eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaasi põhjal koostada väljaanne J. Hurda poolt algatatud eesti folkloori allikapublikatsioonide sarjas „Monumenta Estoniae Antiquae“ (folkloori nn lühivormidest on selles sarjas ilmunud „Eesti vanasõnad“ I–IV (1980–1988), „Eesti mõistatused“ I–II (2001–2002)). Andmebaas sisaldab 174 tuh. üksust, s.o materjali, mis kujutab endast Eesti Rahvaluule Arhiivi laekunud ja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna poolt kartoteekidesse koondatud fraseoloogilist keeleainest ajavahemikust 1660 kuni 1990. Tänase seisuga on see materjal süstematiseeritud ja digiteeritud ning ühtlasi juba praegu kasutatav huvilistele nii Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna serveris aadressil http://www.folklore.ee/justkui/ kui ka laiemale kasutajaskonnale mõeldud erinevaid eesti keele sõnaraamatuid koondaval veebilehel http://www.keeleveeb.ee/. Andmebaasi rajamist on alates 1998. aastast finantseeritud järgmistest allikatest: sihtfinantseeritav teema „Eesti ja teiste rahvaste folkloor: pärimus, identiteet ja globaliseerumine“ (nr SF0032472s03); riikliku programmi „Eesti keel ja rahvuslik mälu“ projekt „Eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaas“ (nr EKRM05-55), sihtfinantseeritav teema „Folkloori narratiivsed aspektid. Võim, isiksus ja globaliseerumine.“ (nr SF0030181s08). Eesti kõnekäändude ja fraseologismide publikatsiooni koostamise hõlbustamiseks on andmebaasi rajamise näol mahukaim eeltöö tehtud, hetkel on käsil järgmine etapp, milleks on väljaande struktuuri silmas pidades baasis sisalduva märgendamine. Selles töös on võimalik tugineda käsilolevale keeletehnoloogilisele projektile, mille eesmärgiks on toota eesti fraseologismide mõisteline alussõnastik elektroonsel kujul (projekt EKKTT08-29). 2009. aastaks on eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaasis sisalduv täielikult märgendatud semantiliselt – tulemuseks Eesti kõnekäändude ja fraseologismide mõistestik 2008, koostajaks Asta Õim ( http://www.folklore.ee/justkui/moiste.php). Ühtlasi võimaldab selline materjali esitusviis jälgida väljendite süntaktilist struktuuri. Baasi põhjal valmivat väljaannet silmas pidades tuleb kindlasti siinkohal liigse formaliseerimise vältimiseks võimalusel kaasata väljendite esitusse mõistmist hõlbustav kontekstuaalne info. Viimase olemasolu võimaldab ühtlasi selgitavalt esitada fraseologismide variaablust, mis on eesti fraseoloogias väga mitmekesine ja laiaulatuslik. Sellisena pakuks kavandatav publikatsioon kindlasti huvi ka keeleajaloolisest aspektist. Andmebaasiga vajaks liitmist ka uuem fraseoloogiline materjal, mis on juba varasema töö tulemina lühivormide töörühma töötajate poolt folkloristika osakonna kartoteegi näol olemas. Selle 1990ndatest pärineva ainese maht on ligikaudu 15 tuhat üksust – peaasjalikult on tegemist koolinoorte ja üliõpilaste seas 1995. a. korraldatud kogumisaktsiooni tulemusena laekunud ainesega. See materjal kujutab endast omamoodi üleminekuala varasema ja alates 2000ndatest arhiivi kogunenu vahel (k.a 2007. a. korraldatud koolipärimuse kogumisvõistluse tulemusena laekunu). Ühelt poolt leidub selles rikkalikult veel tuntud fraseologisme, mida on hõlbus analüüsida samal moel nagu on juba välja töötatud, teisalt esineb selles mõneti ka teistlaadset materjali. Kahtlematult võimaldab taoline väga pika perioodi jooksul kogutud eesti keele fraseoloogiana käsitletav materjal teha üldistusi mitte ainult keeles toimunud muutuste kohta, vaid ka võimalike muutuste kohta eestlaste mentaalses maailmapildis, pakkudes suurepäraseid võimalusi selles esinevate erinevate kihistuste eritlemiseks. Võimalikke võõrmõjutuste tuvastamisel tõuseb tulu ka juba paar aastat väldanud rahvusvahelisest koostööst. Fraseologismide publikatsiooni ettevalmistamistööna kavandatud projekti üheks eesmärgiks on jätkata ka juba toimivat koostööd üleeuroopalise projektiga “Widespread Idioms in Europe and Beyond” (projektijuht E. Piirainen), mis seisneb eesti vastete esitamises Euroopa eri keeltes enimlevinud fraseoloogiliste väljendite nimistu tarbeks (http://www.widespread-idioms.uni-trier.de/) (toimib Euroopa fraseoloogia-ühenduse (Europhras) liikmete koostööna).