"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9404
ETF9404 "Institutsioonid ja majandusareng Ida-Aasias ja Kesk- ja Ida-Euroopas (1.01.2012−31.12.2015)", Erkki Karo, Tallinna Tehnikaülikool, Sotsiaalteaduskond.
ETF9404
Institutsioonid ja majandusareng Ida-Aasias ja Kesk- ja Ida-Euroopas
Institutions and Economic Development in East Asia and Central and Eastern Europe
1.01.2012
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.13. RiigiteadusedS170 Poliitikateadused, administreerimine 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.34,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.12. MajandusteadusS188 Arenguökonoomika5.2 Majandusteadus ja ärindus33,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.12. MajandusteadusS180 Majandus, ökonomeetrika, majandusteooria, majanduslikud süsteemid, majanduspoliitika5.2 Majandusteadus ja ärindus33,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Tehnikaülikool, Sotsiaalteaduskondkoordinaator01.01.2012−31.12.2015
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.201211 715,60 EUR
01.01.2013−31.12.201311 715,60 EUR
01.01.2014−31.12.201411 715,60 EUR
01.01.2015−31.12.201511 715,60 EUR
46 862,40 EUR

Tõenäoliselt on üheks levinumaks ja tõesemaks Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) riikide majandusarengu väljakutsete diagnoosiks vajadus struktuursete muutuste järele ning liikumine kõrgema lisandväärtusega majandustegevuste poole. Probleemiks on aga see, et need diagnoosid ei ole viinud selgete poliitikate suunas, mis sellist struktuurset muutuste toetaks. Hiljutine majanduskriis ja poliitilised vastused sellele on seda probleemi väga selgelt illustreerinud. Projekti eesmärgiks on uurida ning analüüsida miks ei ole KIE riigid suutnud majandusstruktuuri muutvaid poliitikaid rakendada isegi ilmsete võimaluste puhul. Projekt panustab KIE majandusarengu uurimisse läbi kahe uudse lähenemisnurga: a) KIE riikide majandusarengu mudelite (hõlmates nii makromajandus- kui ka mikromajanduspoliitika) institutsioonaalse arengu süsteemne analüüs; b) KIE ja Ida-Aasia majandusarengu trajektooride võrdlev analüüs ning seletuste otsimine poliitika muutuste dünaamikale 1990ndatel ja 2000ndatel. Teoeetiliselt ja metoodika osas toetub projekt klassikalistele Ida-Aasia riikide majandusarengu institutsionaalsetele analüüsidele (Amsden, Haggard, Johnson, Wade), mida kohendatakse KIE riikide konteksti (KIEs siiani sarnase suunitlusega uurimised puuduvad) ja ka 2000ndate aastate poliitilise-majanduslike ja sotsiaal-institutsionaalsete arengutega KIE ja Ida-Aasia riikides.
Probably the most accurate diagnosis of economic development challenges of the Central and Eastern European economies (CEE) is the need for structural economic change towards more value-added economic activities and comparative advantage. The problem is that this diagnosis has not really led to policies supporting structural change in a desired manner (i.e., sustainable catching-up or convergence with the EU). The recent economic crisis and policy responses have spelled this out most explicitly. This project sets out to analyze and explain the reasons for the relative failure of the CEE economies to pursue structural economic change, even in times of apparent opportunities. The project contributes to the research of economic development in the CEE through two new research lenses: a) systemic institutional analysis of the evolution of political and economic institutions of the CEE development models, at both the level of macroeconomic and microeconomic policy; b) comparative analysis and search for explanation of East Asian and the CEE development trajectories and policy change during the 1990s and 2000s. The project draws on the classic institutional analyses of the evolution of East Asian development models (Amsden, Haggard, Johnson, Wade), as similar approaches are lacking in the CEE, and refines these approaches for the context of the CEE, and for taking into account the politico-economic and socio-institutional developments of the 2000s in the CEE and East Asia.
Projekti raames uuriti institutsioonide ja majandusarengu seoseid evolutsioonilise majandusteaduse perspektiivist fookusega avaliku sektori bürokraatia võimekustel ning riigi ja ettevõtete suhete korraldusel. Projekti raames arendati edasi evolutsioonilise majandusteaduse teoreetilist käsitlust avaliku ja erasektori institutsioonide koevolutsioonilisest arengust fookusega just avaliku sektori korraldusel ning avaliku sektori võimekuste (capacity/capabilities) kontseptsiooni lahtimõtestamisel evolutsioonilise lähenemise alusel. Empiirilistes analüüsides keskenduti Ida Aasia ja Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) riikide viimase kahe kümnendi arengute (innovatsioonipõhise arengumudeli teke) analüüsile ning võrdlusele. Eesmärgiks oli nii teoreetilise lähenemise rakendatavuse ja kasulikkuse illustreerimine kui ka regioonide arengute võrdlus ja seletamine. Lisaks keskenduti ka ELi uute innovatsioonipoliitika lähenemiste (nutikas spetsialiseerumine, suurte ühiskondlike väljakutsete põhine innovatsioonipoliitika) lahti mõtestamisele KIE riikide innovatsioonipoliitikate ning avaliku sektori võimekuste arengute kontekstis. Näidati, et need uued lähenemised on konfliktis KIE riikide innovatsioonipoliitikate ja avaliku sektori võimekuste evolutsiooniga ning nende edukas rakendamine eeldab nii avaliku sektori sisemise kui ka huvigruppide kaasamise korralduse üle vaatamist. Siiani ei ole aga akadeemilised lähenemised ega poliitikate kujundamisel neid aspekte põhjalikult arvestatud, mistõttu keskendusid projekti poliitikakujundamisele suunatud tegevused just nendele aspektidele. Projektiga seotult ilmub ca 20 akadeemilist ja laiemale lugejaskonnale suunatud publikatsiooni. Lisaks juhendas põhitäitja projekti jooksul seitset tänaseks kaitstud ja teemaga seotud magistritööd ning juhendab nelja doktoranti. Põhitäitja jätkab hetkel projektiga seotud uurimistööd Japan Society for the Promotion of Science rahastatud ja National Graduate Institute for Policy Studies (Tokyo) juures elluviidavas järeldoktori projektis "Entrepreneurial State and Innovative Bureaucracies".