See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Sihtfinantseerimine" projekt SF0170011s08
SF0170011s08 "Kas kliimamuutus muudab valgala- ja järvesiseste protsesside osakaalu madala järve süsinikubilansis? (1.01.2008−31.12.2013)", Tiina Nõges, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
SF0170011s08
Kas kliimamuutus muudab valgala- ja järvesiseste protsesside osakaalu madala järve süsinikubilansis?
Will climate change alter the relative importance of catchment and in-lake processes in the carbon balance of shallow lakes?
1.01.2008
31.12.2013
Teadus- ja arendusprojekt
Sihtfinantseerimine
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB260 Hüdrobioloogia, mere-bioloogia, veeökoloogia, limnoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt100,0
PerioodSumma
01.01.2008−31.12.20085 850 000,00 EEK (373 883,14 EUR)
01.01.2009−31.12.20095 462 208,00 EEK (349 098,72 EUR)
01.01.2010−31.12.20105 351 700,00 EEK (342 035,97 EUR)
01.01.2011−31.12.2011342 040,00 EUR
01.01.2012−31.12.2012344 880,00 EUR
01.01.2013−31.12.2013359 930,00 EUR
2 111 867,83 EUR

Järved võivad toimida CO2 lätetena kui heterotroofsed protsessid domineerivad autotroofsete üle ulatusliku lahustunud orgaanilise süsiniku (LOA) sissevoolu tõttu. Mida suurem on järve valgla pindala (A) ja järve mahu (V) suhe, seda tugevam ja kiirem on valgla protsesside mõju järve ökosüsteemile. Suures ja madalas Võrtsjärves (270 km2, keskmine sügavus 2,8 m, A 3100 km2) on LOA hulga (0,6-22 mg/l) ja A/V muutlikkus suurem kui teistes hästiuuritud suurtes järvedes. Loodusliku veetaseme varieerumise tulemusel võib A/V erineda kuni 3 korda, mis võimaldab laias diapasoonis hinnata valgla protsesside mõju järve ökosüsteemile. Kavandatud alusuuring on suunatud süsinikubilansi leidmisele suures madalas järves ühendades nii valgla, järve, kui ka setted. Kontrollitakse järgnevaid hüpoteese: 1) suured madalad järved on heterotroofsed CO2-e emiteerivad süsteemid, mis reageerivad mittelineaarselt kliimast tingitud surveteguritele 2) CO2 emissioon suure järve pinnaühikult ületab emissiooni valglalt.
Lakes may act as CO2 sources if heterotrophic processes dominate over autotrophic ones due to extensive inflow of dissolved organic carbon (DOC). The larger is the ratio of the catchment area (A) and the lake volume (V), the stronger and quicker is the impact of catchment processes on lake ecosystem. In large shallow Võrtsjärv (270 km2, mean depth 2.8 m, A 3100 km2) the variation of DOC (0.6-22 mg/l) and A/V are larger than in other well-studied large lakes. Natural water level variation and up to 3-fold changing A/V enables a large range of assessment of the impact of catchment processes on the lake ecosystem. Planned basic study addresses the carbon budget of a large shallow lake integrating catchment, lake, and sediment compartments and tests the hypothesis that 1) large shallow lakes are heterotrophic CO2-emitting systems responding nonlinearly to the climate related pressures, and 2) the CO2 emission from a unit of large lake area exceeds that from a unit of catchment area.