"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7933
ETF7933 "Clostridium difficile tüvede resistentsus antibiootikumide ja desinfektantide suhtes olenevalt nende feno- ja genotüüpilistest omadustest (1.01.2009−31.12.2011)", Siiri Kõljalg, Tartu Ülikool, Arstiteaduskond.
ETF7933
Clostridium difficile tüvede resistentsus antibiootikumide ja desinfektantide suhtes olenevalt nende feno- ja genotüüpilistest omadustest
Emerging resistance of Clostridium difficile strains to antibiotics and disinfectants compared to pheno- and genotypic properties
1.01.2009
31.12.2011
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
3. Terviseuuringud3.1. BiomeditsiinB100 Biomeditsiini ajalugu ja filosoofia, teoreetiline bioloogia, evolutsiooni üldised küsimused 3.1. Biomeditsiin (anatoomia, tsütoloogia, füsioloogia, geneetika, farmaatsia, farmakoloogia, kliiniline keemia, kliiniline mikrobioloogia, patoloogia)100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Arstiteaduskondkoordinaator01.01.2009−31.12.2011
PerioodSumma
01.01.2009−31.12.2009230 400,00 EEK (14 725,24 EUR)
01.01.2010−31.12.2010230 400,00 EEK (14 725,24 EUR)
01.01.2011−31.12.201114 725,20 EUR
44 175,68 EUR

Clostridium difficile on peamine nosokomiaalsete ja antibiootikumidega seotud diarröade põhjustaja täiskasvanutel. Sellel bakteril on oluline mõju tervishoiule. Soole normaalse mikrofloora häirumine antibakteriaalse ravi tagajärjel on peamine faktor, mis soodustab C. difficile infektsiooni ja kolonisatsiooni teket. C. difficile tüved on üldiselt tundlikud paljudele antibiootikumidele (k.a. beeta-laktaamid, metronidasool ja vankomütsiin), kuid need antibiootikumid võivad indutseerida diarröad ja ravi sageli ebaõnnestub. Siiani ei ole piisavalt selgitatud vastuolu in vitro tundlikkuse andmete ja kliinilise ravitulemuse vahel. Üheks võimalikuks seletuseks on resistentsuse teke või ekspressioon ravi käigus, mis tekib resistentsusgeenide lisandumisel, supresseeritud resistentsusgeenide ekspressioonil või resistentsete subpopulatsioonide selektsioonil. Neid mehhanisme ei ole veel uuritud C. difficile juures. C. difficile on oluline hospitaalinfektsiooni tekitaja, mis levib ühelt patsiendilt teisele indirektsel teel. Mõned mikroobitüved on sagedamini seotud haiglainfektsiooni puhangutega. Selle põhjuseks võib olla tüvede vegetatiivsete vormide/eoste erinev vastupanu desinfektantidele. Meie töö eesmärgid on: (1) selgitada erinevaid võimalikke resistentsusmehhanisme (heteroresistentsus, resistentsuse induktsioon antibiootikumide subinhibitoorsete doosidega, Eagle efekt jt.), mis võivad olla aluseks infektsiooni tekkele antibiootikumravi foonil ning ravi ebaõnnestumisele; (2) hinnata erineva resistentsusega tüvede osa segainfektsiooni korral; (3) hinnata desinfektantide toimet (inaktivatsioon ja sporulatsiooni tekitamine) erinevatele C. difficile tüvedele; (4) leida seos resistentsusmehhanismide ning erinevate geno- ja fenotüübiliste omaduste vahel. Selle töö tulemused avardavad meie teadmisi C. difficile infektsiooni patogeneesist ja levikust haigla keskkonnas. Oodatavad tulemused avaldavad mõju ravi tulemuslikkusele ja infektsioonipuhangu tõkestamisele.
Clostridium difficile is the leading cause of nosocomial diarrheas in adults and also the most important agent of antibiotic associated diarrhea. Impact of this pathogen to common healthcare is high. Disruption of normal intestinal microflora due to antibiotic treatment is the main prerequisite for colonization and infection by C. difficile. Strains of C. difficile are sensitive to most of antibiotics (incl. betalactames, metronidazole and vancomycin). However same antibiotics can induce diarrhea and treatment frequently fails. These discrepancies between in vitro sensitivity data and clinical experience have not been adequately explained. The possible explanations include development or expression of resistance during antimicrobial treatment. The putative mechanisms include acquisition resistance genes, expression of suppressed resistance genes, and selection of resistant subpopulation. These mechanisms are not investigated yet in case of C. difficile. C. difficile is known as frequent hospital infection spreading from patent to patient usually by indirect way. Some strains are more frequently associated with outbreaks in hospitals. This could be associated with different survival of strains/spors in hospital environment in presence of disinfectant agents. The aims of our study are: (1) to determine different possible emerging resistance mechanisms (heteroresistance, induction of resistance by subinhibitory antibiotic doses, Eagle effect etc) that can explain development of infection during antibiotic treatment and also therapy failures; (2) to evaluate role of strains with different resistance in mixed infections; (3) to evaluate effect of disinfectants to different C. difficile strain (inactivation and sporulation); (4) to correlate these resistance mechanisms with genotypes and phenotypic properties. Results of the study will improve our knowledge of pathogenesis of C. difficile infection and spreading in hospital environment. The expected results have probable also impact to more effective treatment and outbreak containment.