"Institutsionaalne uurimistoetus" projekt IUT8-1
IUT8-1 "Piimalehmade sigimine ja tervis (1.01.2013−31.12.2018)", Andres Valdmann, Eesti Maaülikool, Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut.
IUT8-1
Piimalehmade sigimine ja tervis
Fertility and health in dairy cattle
1.01.2013
31.12.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Institutsionaalne uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
3. Terviseuuringud3.2. VeterinaarmeditsiinB750 Veterinaarmeditsiin, kirurgia, füsioloogia, patoloogia, kliinilised uuringud 4.3 Veterinaaria60,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.6. PõllumajandusteadusB400 Zootehnika, loomakasvatus, aretustegevus4.1. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja nendega seonduvad teadused (agronoomia, loomakasvatus, kalakasvatus, metsakasvatus, aiandus jne.)15,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.6. PõllumajandusteadusT420 Põllumajandustehnika, põllumajandusmasinad, põllumajanduslike hoonete ehitus4.1. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja nendega seonduvad teadused (agronoomia, loomakasvatus, kalakasvatus, metsakasvatus, aiandus jne.)25,0
PerioodSumma
01.01.2013−31.12.2013273 000,00 EUR
01.01.2014−31.12.2014273 000,00 EUR
01.01.2015−31.12.2015273 000,00 EUR
01.01.2016−31.12.2016273 000,00 EUR
01.01.2017−31.12.2017273 000,00 EUR
01.01.2018−31.12.2018273 000,00 EUR
1 638 000,00 EUR

Uuritakse piimalehmade sigimise, tervise ja heaoluga seotud fundamentaalteaduslikke ja rakenduslikke aspekte alates molekulaarsest tasandist kuni looma kui terviku ja populatsiooni tasandini. Projekti eesmärkideks on uute teadmiste saamine: 1 piimalehmade sigimise, tervise ja heaolu bioloogiliste mehhanismide mõistmiseks; 2 teaduslikult põhjendatud aluste väljatöötamiseks piimalehmade sigimise efektiivsuse, tervise ja heaolu parandamise ning aretuse programmide loomiseks; 3 tervise, sigimise ning heaolu seire tehnoloogiate täiustamiseks. Projekti tulemusena saadakse uusi teadmisi piimalehmade tervist, sigimist ja heaolu mõjutavatest teguritest, munarakkude ja embrüote arengust seoses söötmise, ainevahetuse ja haigustega. Leitakse uusi tervist, heaolu, pikaealisust, sugurakkude ja embrüote kvaliteeti kirjeldavaid biomarkereid.
Fundamental and applied aspects of dairy cattle fertility, health and welfare will be studied using a comprehensive approach from the molecular level to the whole animal and population level. The project aims: 1 To acquire new knowledge and understanding of the biological mechanisms associated with fertility, health, and well-being, 2 To acquire new knowledge that will enable the preparation of scientifically sound action plans to improve reproductive efficiency, health, and well-being of dairy cattle, 3 To acquire new knowledge that will enable improvement of technologies that allow health status, reproductive status and animal well-being to be monitored. As a result, novel insight into the factors influencing dairy cattle health, reproduction and welfare, oocyte and embryo development including maternal interactions via feed, metabolism and diseases is expected. New biomarkers of health, welfare, longevity, gamete and embryo quality will be defined.
Näidati, et kaasasündinud immuunsüsteemi aktiveerumine talledel ning liha- ja piimaveise vasikatel teisel elunädalal, mille põhjuseks ei ole parasitaarnakkus, on seotud hilisema vähenenud juurdekasvuga. Piimalehmade poegimiseelse ja –järgse perioodi ainevahetuse uurimisel selgus toitumuse roll selle perioodiga kohanemisel ja sai kinnitust võimalus kasutada piima rasvhappelist koostist lehmade energiabilansi hindamisel. Ülemäärases toitumuses loomade tundlikkus insuliinile on vähenenud juba enne poegimist. Kasutades tehnoloogiaid heaolu hindamiseks leiti lahendusvõimalusi tavaliste piimalehmade heaoluprobleemide lahendamiseks. Selgitati tsütoloogilisse endometriiti haigestumise riskitegurid piimalehmadel ning mõju tiinestumisele. Tuvastati, et spermi DNA kokkupakkimisel spermide küpsemise käigus jäävad geenide regulatsioonis oluliste valkudega, histoonidega, seotuks geenid, mis on vajalikud spermide arenguks, küpsemiseks ja viljastamiseks. Töötati välja uudne meetod kehaväliselt viljastatud veise embrüotelt kasvulahuse proovide kogumiseks. Leiti olulisi erinevusi blastotsüstiks arenenud ja mittearenenud embrüote kasvulahuste metaboliitide sisalduses, mis loob eelduse embrüote paremaks valikuks nende alusel. Suguselekteeritud pullispermid osutusid vähem vastupidavateks ja vähem liikuvateks kui sorteerimata spermid. Suguselekteeritud sperma kasutamisel saadi mullikate puhul parim tiinestus seemendamisel spontaanse inna ajal, lehmadel on heaks alternatiiviks ka Ovsynch protokolli alusel seemendamine. Töötati välja piima progesteroonisisalduse määramise lateraalse voolu testi kasutamise teaduspõhised alused. Piimalehmade lüpsikiirus ja piima laapumisnäitajad olid seotud looma genotüübiga ning seejuures kas puudusid või olid soodsad geneetilised korrelatsioonid teiste toodangu-, sigimis- ja elumusnäitajatega. Projekti tulemused võimaldavad parandada tõuaretuse programme, tõsta piima ja liha tootmise efektiivsust ning parandada loomade tervist, sigivust ja heaolu.