See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Mobilitas Pluss sissetulev järeldoktoritoetus (MOBJD)" projekt MOBJD408
MOBJD408 "Morfoloogia kõnes" (1.09.2019−31.08.2021); Vastutav täitja: Kaidi Lõo; Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 86 117 EUR.
MOBJD408
Morfoloogia kõnes
Morphology in speech
1.09.2019
31.08.2021
Teadus- ja arendusprojekt
Mobilitas Pluss sissetulev järeldoktoritoetus (MOBJD)
ETIS valdkondETIS alamvaldkondCERCS valdkondFrascati Manuali valdkondProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH350 Keeleteadus6.2 Keeled ja kirjandus70,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.8. PsühholoogiaS264 Eksperimentaal- ja rakenduspsühholoogia5.1 Psühholoogia ja tunnetusteadused20,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.6. ArvutiteadusedP175 Informaatika, süsteemiteooria1.2 Arvutiteadus ja informaatika10,0
PerioodSumma
01.09.2019−31.08.202186 117,20 EUR
86 117,20 EUR

Psühholingvistika on interdistsiplinaarne uurimisvaldkond, mis ületab teadusharude, nagu keeleteadus, psühholoogia ja infotehnoloogia piire. Psühholingvistika ühendab suurandmed, arvutusliku modelleerimise laiaulatuslike eksperimentidega, et uurida, kuidas me mõistame keelt. Täpsemalt püüab psühholingistika täpsustada mehhanisme, mille abil keeleoskus toimib ning kuidas selle aluseks olev mentaalne struktuur välja näeb. Foneetika on keeleteaduse alamvaldkond, mis uurib inimese kõne produtseerimist ja tajumist. Foneetika uurib kõne füsioloogiat, akustilisi omadusi ja tajumist. Mõlemad alad on omavahel tihedalt seotud. Kui foneetikutel on huvi kõne seaduspäruste vastu, siis psühholingvistid jällegi uurivad, kuidas need seaduspärasused on mälus salvestatud.
Psycholinguistics is an interdisciplinary research field, which crosses the borders of scientific disciplines like linguistics, psychology and computer science. It unites big data, computational modeling and large-scale experimentation to investigate how human mind handles language. More precisely, psycholinguistics attempts to establish the mechanisms, by which language speakers are able to understand and speak language, as well as how the underlying mental structure looks like. Phonetics is a subfield of linguistics that studies the production and perception of human speech. It is concerned with physiological production, acoustic characteristics and the cues involved in auditory perception. Both fields are tightly connected. While phonetics is interested how speech patterns are distributed in the language, psycholinguistics is concerned with how these patterns are represented in the mind.
Projekt uuris spontaanse suulise kõne produtseerimist ja sellest aru saamist. Kõne töötlemise protsessid on väga kiired, automaatsed ning teadvustamata. Spontaanse kõne korpusuurimus kirjeldas suulise kõne varieeruvust, mis kirjalikus keeles ei avaldu. Näiteks neljasilbiline sõna "inimesed" võidakse suulises kõnes hääldada ühesilbilise sõnana "inmst", jättes välja enamuse vokaalidest. Katsed näitasid, et redutseerimine teeb suulisest kõnest arusaamise ilma kontekstita tihti keeruliseks. Samuti on palju varieeruvust lähtuvalt sõna struktuurist. See tähendab, et see kas sõna koosneb ühest morfeemist või mitmest morfeemist (nt "katus" vs. "patu-s") mõjutab samuti sõnade hääldust. Leidsime ka, et sõnade kasutus (nt kui sõna on levinud või kui seda kasutatakse paljudes vormides) muudab nii kõne produtseerimise kui sellest aru saamise lihtsamaks. Projekti tulemused on olulised mitmest vaatenurgast. Oleme saanud rohkem teadmisi selle kohta, kuidas eesti keel on talletunud mentaalses leksikonis, ning see aitab omakorda edasi arendada tänapäevaseid keelemudeleid, mis põhinevad suures osas indo-euroopa keeltel. Täpsemad teadmised selle kohta, mis on spontaansele kõnele tüüpiline rääkides ja keeruline arusaamisel, aitavad õpetada keeleõppijatele loomulikku eesti keelt. Vimaks, suulise keelekasutuse parem mõistmine aitab parandada ka keeletehnoloogia rakendusi, nagu näiteks kõnetuvastust ja kõnesünteesi. Projekti suurimaks saavutuseks võib pidada veebipõhise sõnatuvastuskatse läbiviimist. Suuremahulises online-katse kuulasid eesti keelt emakeele rääkijad sadu sõnu ja trükkisid veebibrauserisse, mida kuulsid. Sealjuures mõõtsime nii sõnade trükkimise kiirust kui ka täpsust. Taolist katset varem Eestis tehtud pole ning ainulaadsed ja mitmekülgsed andmeid võimaldavad hääiku täpsusega uurida, kuidas toimub reaalajas sõnade tuvastus ja produtseerimine.